Edgar Schlümmer
Eesti Noorsootöö Keskuse direktorEdgar Schlümmer

 

Avaldame täismahus Eesti Noorsootöö Keskuse direktor Edgar Schlümmeri arvamusloo, mis ilmus Virumaa Teatajas, Võrumaa Teatajas ja Harju Elus vastukajana minister Jaak Aabi arvamusloole sellest, kuidas noorsootöö on oluline vahend võitluses ääremaastumise vastu. 


Riigihalduse minister Jaak Aab kirjutas hiljuti, kuidas ääremaastumise vastu tuleb astuda väga otsustavaid samme ning omavalitsustel koostöös riigiga on nende tegemisel võtmeroll. Tal on tuline õigus. Viimaste aastate jooksul on õnneks tugev rada juba sisse käidud ja seda paljude jaoks ilmselt üllatava valdkonna abil. Selleks on noorsootöö.

Aastakümneid teemaks olnud kohalike omavalitsuste ühendamine on formaalselt jõudmas lõpusirgele, kuid sisulised ühinemisvalud on paljuski veel läbi elamata. Me teame teoorias, et valdade ja linnade koostöös suudame saavutada rohkem, kuid tänu noorsootööle on meil olemas praktiline kogemus.

Kaks aastat tagasi hakkas Eesti Noorsootöö Keskus koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga ellu viima kohalike omavalitsuste koostööprogrammi eesmärgiga ärgitada valdu ja linnu noorte võimaluste parandamise ja mitmekesistamise nimel ühiselt pingutama. Sündisid koostööpiirkonnad, mis arvestasid noorte liikumise, noorsootöö kasutamise harjumuste ning reaalsete vajadustega, mitte halduspiiridega. Tänavu kevadeks olid liitunud sellega kõik Eesti KOVid.

Tänu sellisele koostööle on sündinud võimalused, mis võivad tunduda uskumatult lihtsad, et kaugelt vaadates ja olukorda mitte süüvides võiks nende varasem puudumine tunduda lausa kummaline. Loodud on noortetubasid, et noortel oleks koht, kus käia, olla ja maailma asju arutada. Algatatud on huviringe, millest saavad osa mitme omavalitsuse noored, sest iga vald üksi ei saanud juhendajat palgata. Toimuvad noorte ja noorsootöötajate vahetused maakondade sees, et tutvuda teiste paikade eluga. Ühtekokku sadu võimalusi, mis on toonud noorsootöösse tuhandeid uusi noori.

Meie eesmärk oli viia noorsootöö täiesti uuele tasemele. Täna julgen öelda, et oleme selle nii mõtteviisis kui tegevustes juba saavutanud. Kunagi varem pole omavalitsused teinud omavahel ja riigiga sedavõrd tihedat koostööd noorsootöö kvaliteedi ja võimaluste avardamiseks. Omavalitsused tõestavad endale igapäevaselt ja praktiliselt, et pingutades noorte nimel ühiselt, on võimalik saavutada oluliselt paremaid ja jätkusuutlikumaid tulemusi kui üksi toimetades. Oluline oleks veel saavutada, et kõik noorsootöötajad saaksid oma panuse väärilist, näiteks Eesti keskmisest poole võrra suuremat palka.

Mitmed omavalitsused on toonud välja, et säärane intensiivne koostöö noorsootöö valdkonnas on aidanud sõlmida tihedaid ja konstruktiivseid sidemeid, millest on liitumisprotsessis ja teiste teenuste ühisel arendamisel palju kasu olnud. On saadud kogemus, kuidas üht tulevikku silmas pidades kriitilist teenust ühiselt planeerida ja ellu viia, kaasates sellesse mitte ainult ametnikke, vaid ka noori, lapsevanemaid, kohalikke ettevõtjaid ja teisi kogukonnaliikmeid. See on olnud vajalik õppetund, sest kõik mõistavad, et ainuüksi avaramad piirid ei tähenda kvaliteetsemaid teenuseid.

Novembris Tallinnas toimunud suurel ühisel seminaril tõstsid selle olulisust esile nii osalenud vallajuhid, noored kui ametnikud. Ka minister Aabi mainitud riigieelarvest eraldatav täiendav tugi huviharidusele ja huvitegevusele aitab seda koostööd veelgi süvendada ja võimalusi avardada.

Minister Aabil oli oma kommentaaris tuline õigus väites, et töötajaskonna kiire vähenemise tingimustes on praegused otsused tuleviku kriitilised. Neist tähtsaimad tuleb teha noorsootöö valdkonnas. Pooled Eesti noortest osalevad noorsootöös. See tähendab, et pool 7–26-aastastest Eesti elanikest pühendab väärtuslikuma osa oma vabast ajast millelegi, mis talle eriliselt huvi pakub. Suur osa jagab end mitme huviala vahel.

Vaata, millise riigi statistikat tahes, koolivälises tegevuses osalenud lapsed on aktiivsemad ka täiskasvanutena. Nad teevad kindlamaid erialavalikuid, on aktiivsemad ühiskonnaliikmed ja mitmekülgsemate sotsiaalsete oskustega. Aktiivne panus oma kogukonda suurendab sidet ja soovi ka edaspidi panustada, mitte esimesel võimalusel ära kolida. Kihistumise kui ohu vähendamiseks tuleks seetõttu pöörata pilk noore inimese elule tervikuna ning püüda ära hoida eneseusu kadumist ka siis, kui õpingutes edu ei saavutata.

Olemaks konkurentsis tööturul, ei pea Eestis kasvav noor olema tasemel ainult siinset, vaid maailma turgu silmas pidades. Nii on noorsootöö ka võti võitluses kihistumise ja ääremaastumisega, sest pakkudes positiivse arengu võimalusi noorele lähemal, võrdselt maal ja linnas, saame me paljut ennetada aga veelgi enam tasapisi tagasipöörata. Selle tulemused ei sünni mühinal ja põrinal nagu suured taristuprojektid, kuid käega katsutava asemel luuakse väärtus, mille emotsionaalne ja materiaalne väärtus on mõõtmatu.

Liida sisu
Eesti Noorsootöö Keskus
Sisselogimine
Liitu uudiskirjaga

Previous issues

Uudiskirja arhiiv