Viis uut viisi, kuidas lastest paremini aru saada
28.01.2016

Iga laps on eriline. Mõni erilisem kui teine, vajades juba varasest east alates õpetajatelt pisut rohkem või erilisemat tähelepanu. Tartu Ülikoolis koostati kaks uut ja kohandati kolm välismaist hindamisvahendit, mida tugispetsialistid ja õpetajad saavad kirjastamise ja koolituste järel laste arengu hindamiseks kasutama hakata. Eesti keele ja kultuuriruumi tarbeks loodud ja kohandatud hindamisvahendid aitavad õpetajatel, lastepsühholoogidel, logopeedidel ja eripedagoogidel varasemast oluliselt paremini hinnata lapse kõne, sotsiaalsete oskuste ja kognitiivset arengut. Need võimaldavad varakult kindlaks teha arenguprobleemide ja hariduslike erivajadustega lapsed ning planeerida nende õpetamist, et ennetada probleemide süvenemist või laienemist koolieas.

2-3-aastaste laste kõne arengu sõeltest – MacArthur-Bates’i suhtlemise arengu testi lühiversioon (ECDI)

macarthurECDI lühiversioon annab esmase pildi 2-3-aastaste laste sõnavara, grammatika ja suhtlemise arengust. Testi eesmärgiks on kinnitada probleemide olemasolu ehk eristada ootuspärasest väiksema keeleoskusega lapsi eakohaste võimetega lastest. Lühiversioon põhineb MacArthuri suhtlemise arengu testi pikal versioonil, mis on üle maailma üks kõige sagedamini kasutatav vahend kõne arengu uurimise valdkonnas. Testi lühiversiooni põhjal on võimalik kaardistada võimalikke mahajäämusi juba väga varases eas ning määratleda vajadust lapse täpsemaks uurimiseks. ECDI lühiversioon on võrdlemisi odav ning selle kasutamiseks ei ole tarvilik täiendav väljaõpe. Testi täidab lapsevanem, kes märgib ära sõnad, mida tema laps ütleb ning vastab küsimustele lapse keelekasutuse ja grammatika kohta. Mitmete uurimuste järgi on lapsevanemate poolt täidetavate testide usaldusväärsus võrreldav spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud testide tulemustega. Lisaks annab vanemate hinnangute küsimine võimaluse saada ülevaade nende laste võimetest, keda on keerulisem hinnata tulenevalt nende temperamendist või ka ligipääsust spetsialistidele. Kuivõrd 2-3-aastaste tüdrukute ja poiste keeleoskuse erinevused on märgatavad, koostati nende jaoks eraldi normid, mis võimaldavad anda täpsemaid hinnanguid. See vähendab riski, et poiste võimeid hinnatakse kõrgemate normide alusel ja vastupidi, tüdrukute võimeid madalamate normide alusel. Tulevikus võiks testi kasutada spetsialistid, kes saaksid testi alusel saadud informatsiooni põhjal anda esmase hinnangu lapse võimetele, jooksvalt jälgida laste keeleliste võimete arengut või hinnata erinevate sekkumiste efektiivsust.

logopeed

3-4-aastaste laste kõne hindamise test

Kõikide koolieelses eas lastega töötavate spetsialistide ülesanne on jälgida ja hinnata laste arengut, et seda vajalikul ja sobival viisil toetada. Väga raske on suhelda, uusi teadmisi omandada, oma tegevust reguleerida-planeerida, kui kõne on puudulikult arenenud. Samas on kõne seotud kindla keelega – eesti laps kasutab kõneldes eesti keelt, vene laps vene keelt jne. Seepärast oli oluline luua hoolikalt koostatud ja katsetatud, kohalikku kultuuri ja keelt arvestav test, sest siiani on logopeedid ja eripedagoogid kõnet hinnanud enda poolt koostatud materjalide põhjal ning on toetunud oma kogemustele ja intuitsioonile. Kõnetest on mõeldud eelkõige logopeedidele ja eripedagoogidele selleks, et märgata varakult (juba enne 3a vanust) lapsi, kes vajavad hästi läbi mõeldud (lisa)kõnearendust. Varajane märkamine ja lapse arengu toetamine võimaldab vältida teiseseid kõnega seotud probleeme (nt kirjaliku kõne omandamise raskusi, õppimise raskusi, suhtlemisraskusi). Et paljudes lasteaedades logopeedi pole, saavad vajadusel seda testi kasutada ka lasteaiaõpetajad. Testiga saab hinnata kõiki 3-4 aasta vanuses lapse olulisi kõnevaldkondi: sõnavara, grammatilisi oskusi, hääldamist. Lapse kõnet hinnatakse mängulises situatsioonis, kus laps tegutseb asjadega või vaatab toredaid pilte koos kõne hindajaga. Laste vastused kantakse protokollidesse. Et 2013. aastal valmis 5-6-aastaste laste kõne test, on uue testi valmimisega kaetud lasteaias käivate laste kõne uurimine igas vanuses. See on väga suur asi ühe väikese rahva ja keele kohta.

Sotsiaalsete oskuste küsimustik 3-4aastastele eesti lastele

Sotsiaalsete oskuste küsimustik on tööriist lasteaiaõpetajatele ja logopeedidele, aga ka teistele tugispetsialistidele, kelle igapäevase töö osaks on lapse arengutaseme hindamine. Eestis tuntakse enim puudust sellisest küsimustikust, mis võimaldaks kaardistada lapsel olemasolevad sotsiaalsed oskused, mitte ainult ei osutaks nendele sotsiaalsetele oskustele, mis lapsel veel puuduvad. Nii valiti küsimustikku suur hulk väiteid, mis üheskoos peaksid andma ülevaate lapsel olemasolevatest sotsiaalsetest oskustest. Küsimustikus olevad väited sõnastati selliselt, et lasteaiaõpetajal, kes lapsega töötab, oleks võimalik väiteid hinnata lapse käitumise põhjal. Näiteks palutakse õpetajal otsustada, kui sageli on ta näinud, et laps suudab oma järjekorda oodata.

J. Strebeleva 2-7-aastaste laste tunnetustegevuse hindamise metoodika

 Et õpetajad saaksid planeerida, mida ja kuidas lastele õpetada, on vaja teada, millised on lastel olemasolevad oskused. Pole ju vaja neile õpetada asju, mida nad niigi oskavad ja teisalt pole kasu nende asjade õpetamisest, mis on hetkel veel liiga keerulised. Kui eakohase arenguga laste oskused mingis konkreetses vanuses on üsna sarnased, siis on lapsi, kelle oskuste tase ei ole teistega päris samasugune. Et ka neile õpetataks oskusi, mis nende tasemele vastavad, on tarvis nende tase tuvastada. Selleks oleks vaja hindamisvahendit, mille abil saavad spetsialistid usaldusväärselt otsustada lapse oskuste eakohasuse üle. Strebeleva vahendit tuntakse Eestis juba aastaid, aga see oli siinse keele ja kultuuri jaoks kohandamata. Tegemist on testiga, mis on mõeldud ennekõike tunnetusoskuste hindamiseks, kuid võimaldab saada ülevaatliku pildi ka lapse kõnearengu tasemest ning sotsiaalse suhtlemise ja koostööoskustest. Testis on erinevad mängulised ülesanded 2, 3, 4, 5 ja 6aastastele lastele, mida lahendatakse täiskasvanu juhendamisel ning mille tulemusel selgub, kui palju ja millist abi laps vajab. Eakohase arenguga lapsed peaksid enamuse ülesandeid lahendama iseseisvalt. Test on lihtsalt läbi viidav ja võtab vähe aega, mistõttu on seda lapse oskuste esmaseks hindamiseks mugav kasutada. Testi tulemuste alusel ei hakata lastele diagnoose panema, vaid need annavad esmase usaldusväärse info selle kohta, millistes arenguvaldkondades laps vajab enam ja spetsiifilisemat abi ning selle põhjal saavad oma tööd kavandada kõik lapsi õpetavad spetsialistid.

käed

Psühholoogilis-hariduslik profiil ehk PEP-3 test

PEP-3 (Schopler jt) on kolmas väljaanne autismiga ja teiste suhtlemisprobleemidega laste üldarengu hindamise vahendist. Kuna autismi korral ei ole laps suhtlemisest huvitatud ja tegutseb nii, nagu talle sobib, saab ta liiga rangete korralduslike nõudmistega testides väga madalaid tulemusi. Seega tuleks väikeste autismiga ja teiste suhtlemisraskustega laste (arengupuuetega, kõnetud, häbelikud lapsed) üldarengut hinnata nii, et lapse pisemadki oskused arvesse läheksid, seda ka siis, kui ta otsustab ainult kohati testijaga koostööd teha. PEP-3 test valiti kohandamiseks välja selle suure praktilise väärtuse pärast. See võimaldab täpsustada valdkondade kaupa, millisel tasemel lapse oskused on ja mis oskused on kujunemisjärgus. Nii on testitulemuste alusel koheselt võimalik anda soovitusi ja teha plaane, kuidas last toetada ja õpetada kodus ning lasteaias. PEP-3 koosneb kolmest osast: arengulised ülesanded, käitumise ilmingud ja lapsevanema küsimused. Lapsega võib testi teha mitmes osas, temale sobival ajavahemikul ja kohas, last tuleb vajaduse korral abistada ning arvesse lähevad ka käitumise kohta tehtud tähelepanekud (millised materjalid sobivad, kuivõrd laps kontaktis püsib, millised tegurid teda ärritavad jmt). Testiülesandeid pakutakse nii palju, kui laps kaasa tulla suudab – seega saavad eristuda nii lapse arengu nõrgad kui ka tugevad valdkonnad. Erivajadustega laste puhul märgatakse sageli ainult nõrku valdkondi, aga on väga oluline panna tähele ka seda, mis on hästi. Seega PEP-3 test väärtustab iga lapse unikaalsust ning aitab täiskasvanutel lapsest paremini aru saada, profiilis joonistuvad välja oskused, mida laps parasjagu õppida suudab. Projekt “Vahendite loomine ja kohandamine eelkooliealiste laste arengu hindamiseks“ on rahastatud Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ taotlusvoorust “Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus. Lisainfo programmi kodulehelt: www.entk.ee/riskilapsedjanoored/

Eripedagoogide tunnustus tänuväärse töö eest!

Lea Pilme Eesti Eripedagoogide Liidu juhatuse esimees Projekti käigus loodud ja kohandatud hindamisvahendid on praktilise väärtusega. Lapse arengutaseme hindamine tähendab ülevaate saamist, mida ta oskab, teab ja suudab ning kuivõrd on lapse arengutase eakohane. Sellest tulenevalt on võimalik plaanida edasisi (eri)pedagoogilisi tegevusi. Hindamisvahendite abil saab kaardistada võimalikke mahajäämusi juba varases eas. Varajane sekkumine on aga lapse arengu toetamisel määrava tähtsusega. Usaldusväärsed hindamisvahendid väikeste laste jaoks Eestis seni puudusid. Kontrollitud kvaliteediga hindamisvahendid vähendavad oluliselt hindamise subjektiivsust, mis on omane, kui spetsialist (eripedagoogi, logopeedi, õpetaja) toetub ainult enda poolt loodud hindamisvahenditele. Kõnetesti, Strebeleva metoodika ja PEP-3 testi tugevustena võib välja tuua järgmisi aspekte: kasutus ei vaja mahukat väljaõpet, läbiviimine ei võta palju aega, lapse arengut hinnatakse mängulistes situatsioonides. Lapsevanemad saavad väikelaste kõne hindamiseks kasutada veebiversiooni, eraldi normid on kavas välja töötada poistele ja tüdrukutele. Loodud ja kohaldatud vahendite praktiline väärtus seisneb selles, et need võimaldavad kindlaks määrata, kui palju ja millist abi laps koolieelses eas vajab. Sobiva toetuse korral väheneb probleemide tõsidus ja abi vajadus koolieas.

Vahendite loomine ja kohandamine eelkooliealiste laste arengu hindamiseks

Elluviija: Tartu Ülikool Toetussumma: 233 403,97 eurot  Projekti eesmärk: Töötada välja ja kohandada standardiseeritud vahendid eelkooliealiste laste kognitiivsete protsesside ja kõne arengu hindamiseks, mille abil on võimalik varakult kindlaks teha hariduslike erivajadustega (HEV) lapsed ja/või planeerida nende õpetamist, et ennetada probleemide süvenemist või laienemist koolieas. Oodatavad tulemused: Projekti raames väljatöötatavad või kohandatavad hindamisvahendid annavad tugispetsialistidele võimaluse märgata HEV riskirühma kuuluvaid lapsi alates 1. eluaastast ja hinnata nende arengut kuni koolieani (lugemispuude riski ka I klassis). Projekti partnerid: Vene Haridusakadeemia (Korrektsioonpedagoogika Instituut), Oslo ja Akershus Kõrgkool (Koolieelse hariduse osakond) Kodulehekülg: http://www.ht.ut.ee/et/teadus/vahendite-loomine-kohandamine-eelkooliealiste-laste-arengu-hindamiseks