Riskis lastele ja noortele suunatud programmi saatis edu
04.04.2018

 

Selle aastaga jõudis edukalt lõpule viieaastane Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programm „Riskilapsed ja -noored“, mille eesmärgiks oli parandada laste ja kuni 26-aastaste noorte heaolu.

Programm „Riskilapsed ja -noored“ lõi hea pinnase koostöövõrgustike tekkeks ja noortevaldkonna kui terviku paremaks teadvustamiseks. Samuti laiendas see haridus- ja noorsootöötajate teadmisi nendest lastest ja noortest, kellel on eelkõige tervislikest, perekondlikest ja sotsiaalmajanduslikest tingimustest tulenevalt suurem oht sattuda või nad on juba sattunud oma arenguteel probleemidesse: raskustesse õpingutes, sotsiaalses kohanemises või käitumises.

Programmiga käsitleti riskis olevate laste ja noorte mõiste all peamiselt neid gruppe:

  • vähemate võimalustega noored keelelise ja rahvusliku, geograafilise või majandusliku olukorra tõttu;
  • käitumisraskustega noored, sh alaealised õigusrikkujad ja riskeeriva käitumisega noored;
  • vanemliku hoolitsuseta noored või tänavanoored;
  • mitteaktiivsed ja sotsiaalselt tõrjutud lapsed ja noored, sh poolelijäänud haridusega;
  • haridusliku erivajadusega õpilased.

Programmil mitu edulugu

Üheks programmi „Riskilapsed ja -noored“ edulooks võib pidada MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse läbiviidud projekti „Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste“, mis aitas noorsootöötajatel rakendada tõhusaid meetmeid töös riskilaste hulka kuuluvate laste ja noortega, tihendada noortekeskuste ja kohalike omavalitsuste omavahelist koostööd ning suurendada sihtgruppi kuuluvate noorte kaasatust noorsootöösse. Projekti tulemusena sai erinevates tegevustes kaasa lüüa ligi 20 000 noort.

Programmi edukuse heaks näiteks on ka Tartus alguse saanud projekt „Tõenduspõhine uus lähenemine – uus koolikultuur Eestis (TULUKE)“. Projekti edu tulenes suuresti sellest, et Eestisse toodi uudne kooliarendusstrateegia (ingl Learning Environment and Pedagogical Analysis) ehk LP-mudel, mis hõlmas kolme tasandi – koolikultuuri, klassikultuuri ja kogukonnakultuuri – kujundamist. See lõi hea pinnase ka jätkutegevuseks, rääkimata haridustöötajate ja valdkonnaekspertide teadmiste laienemisest seoses uute õpetamisviisidega.

Projekti TULUKE puhul on märkimisväärne, et uued teadmised ei jäänud üksnes „raamatutarkuseks“, vaid seda rakendati ka igapäevases õppetöös ning selle kasutamine levis oodatust enamatesse omavalitsustesse. Näiteks loodi Tartu Hansa Koolis projekti tulemusel õppeklass, mille õppetöö on heaks projekti eluliseks näiteks teistele koolidele.

Programmil oli ka mitmeid teisi edulugusid, sh nii projektide näol, mis olid suunatud spetsialistide oskuste ja teadmiste arendamisele (nt „HUKK-AP ehk HuviKoolide Kaasamise ja Arengu Programm“) kui ka otse lastele, noortele ja nende peredele (nt projektid „Kogukond märkab, toetab ja abistab“ ning vanemlusprogrammi „Imelised aastad“ Eestisse toomine, mis oli üks osa laiapõhjalistest Sotsiaalministeeriumi tegevustest).

Jätkusuutlikumad kogukonnad

Programm andis võimaluse arendada kogukondadevahelist koostööd ning suunata senisest enam tähelepanu just ennetustegevustesse. Projektide elluviijatega vesteldes selgus, et kogukondade oskus ja võimekus märgata enda ümber potentsiaalset tuge ja abi on olnud pigem madal, kuid programmi järgselt ollakse koostööle avatumad ning mõistetakse noortega tegelemise vajadusi varasemast enam. Seejuures on oluline, et projektide käigus õpiti senisest kiiremini osutama ja reageerima kogukonna probleemidele, aidates seeläbi kaasa potentsiaalsete lahenduste leidmisele.

Programmiperioodil ellu viidud tegevustest paljud on jätkunud, kuid on ka neid projekte, mille tegevusi ei õnnestunud kohalike omavalitsuste või riikliku rahastuse toel jätkata. Sellest hoolimata jätkuvad need enamasti väiksemas mahus kas projekti ellu viinud organisatsiooni või projektipartnerite toel.

Õpetlik koostöö

Programmi edu sõltus suuresti osapoolte omavahelisest koostööst. Eesti Noorsootöö Keskus, ministeeriumid, projektide elluviijad ja partnerid hindasid positiivselt suhteid välispartneritega Norrast kui ka valdkondadeülest koostööd Eestis ja juhtisid tähelepanu programmi käigus tugevnenud koostöösidemetele. Seeläbi panustas programm Noortevaldkonna arengukavas 2014–2020 väljatoodud lõimitud noortepoliitika rakendamisesse.

Kuigi takistusi programmiperioodil jooksul oli osapoolte sõnul vähe, siis ulatuslik koostöökogemus andis ka valulikumaid õppetunde. Projektide elluviijate seas oli mitmeid n-ö „rohelisi“ eestvedajaid, kel puudus varasem kogemus välisrahastusega projektide osas, mis tekitas raskusi nii töömahu hindamisel kui ka tegevuste planeerimisel. Peamiseks õppetunniks võibki pidada projektide elluviimisel kogetud ajalist ja rahalist survet, mis lühendas tegevuste elluviimise perioodi.

Programmipartnerid hindasid, et tulemuste edukaks saavutamiseks on eeskätt oluline panna rõhku ettevalmistusperioodile. Eriti rõhutati mitteformaalse suhtluse olulisust, mida programmi koordineerimise keerukust ja ajamahukust arvestades peeti koguni hädavajalikuks.

Tutvu Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored“ tulemuslikkuse hindamise aruandega siin.

EMP toetuste üldeesmärgiks on vähendada majanduslikku ja sotsiaalset ebavõrdust Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel. Programmi „Riskilapsed ja -noored“ elluviimise eest vastutasid Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium ning programmi rakendusüksuseks oli Eesti Noorsootöö Keskus. Programmiettepanek koostati tihedas koostöös Norra Kohalike ja Piirkondlike Omavalitsuste Liidu (KS) kui doonorprogrammi partneri ning Norra teiste ametiasutustega.