President Kersti Kaljulaid: laps vajab tiheda silmaga turvavõrgustikku
28.04.2017

17. aprillil Kumu kunstimuuseumis toimuval projekti „Riskilaste ja -noorte tugisüsteemide väljaarendamine” lõpukonverentsil „Kuidas muuta Eesti laste ja noorte elu riskivabamaks?“ ütles Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, et meil on vaja luua lastele nii tiheda silmaga turvavõrgustik, et sealt keegi läbi ei kukuks.

„Rohujuure tasandil toimib meil Eestis palju asju väga hästi,“ märkis president Kersti Kaljulaid. „Soovime, et uus põlvkond kasvaks tublideks ja toimekateks inimesteks, kes suudaks edasi kanda eesti keele ja kultuuri kestvust läbi aegade. See on meie siht ja ühine vastutus — luua keskkond, mis soodustaks sellist arengut. Vanglauks teatavasti ei ole väljapääs.“

„Seni on tähelepanu olnud pigem soovil, et lapsi sünniks Eestis rohkem,“ rääkis Kersti Kaljulaid. „See on võib-olla natuke võtnud tähelepanu ära nendelt lastelt, kes meil on. Liiga vähe oleme näinud seda, kuidas lapsed ja lastega pered end ühiskonnas tunnevad. Pere materiaalne toimetulek on oluline ja mul on hea meel, et vaeste laste arv on vähenenud. Eesti pole nii vaene riik, kus lapsed peavad nälga tundma. Puudu pole rahast, vaid märkamisest ja aitamisest.“

„Kohalik võim peaks jõulisemalt laste huvide eest seisma ja vajadusel ka sekkuma,“ sõnas Kersti Kaljulaid. „Vajaduspõhine abi on väga oluline, et läheks ikkagi lastele. Olen mõelnud, miks Eestis ei võiks teiste riikide eeskujul lastetoetust septembris välja maksta särkides ja pükstes,“ pakkus president.

„Haldusreformi tulemusena peaks olukord paranema, sest lastekaitsetöötaja puudumine ei peaks olema ühelegi vallale ja linnale vabanduseks. Märkamise kohustus jääb neile, kes on nendele lastele lähedal. Natuke on see meie kõigi süü, kui ei märgata.“

„Me peame õppima märkama ka neid noori, kellele on kodus unustatud öelda, et see vastutus on sinul, et sinu ümber oleks maailm rõõmus,“ ütles Kersti Kaljulaid. „Vanemad peavad üle saama sellest pelglikkusest, et nad ei julge küsida abi. On vaja tervet küla, et kasvatada üles üks inimene — see pole 21. sajandil teistmoodi. Tugisüsteemide poole pöördumine peaks olema sama nagu perearstile pöördumine,“ märkis president.

„Iga laps on eriline, iga juhtum on eriline. Positiivse vanemluse programm „Imelised aastad”, mis viidi ellu täna kõneks oleva projekti raames, andis väärtusliku kogemuse, kuidas vanemlike oskuste arendamine aitab ennetada lapse käitumisprobleeme, õpiraskusi ja riski sattuda sõltuvusainete küüsi. Seda head algatust on meil igal juhul vaja jätkata.“

Presidendi sõnul vajab iga laps tähelepanu nii füüsilise kui ka vaimse tervise osas. „Kas lasteaed oskab märgata, et tegemist võib olla erikohtlemist vajava lapsega? Eesti kool ega ükski teinegi kool maailmas ei ole veel vabanenud koolikiusamisest. Sellepärast tuleb ka meil, täiskasvanutel peeglisse vaadata, sest meie vaen ja põlgus võib ka koolikeskkonda imbuda. Ei pea ootama, et mõni konkreetne laps oleks juba komistanud ja kukkunud.“

Esmaspäeval toimuval konverentsil astuvad ettekannetega üles teiste seas sotsiaalkaitseminister Kaia Iva, riigi peaprokurör Lavly Perling ja Tallinna Linnateatri näitleja Indrek Ojari. Norra kogemust jagab Tromsø ja Norra ülikooli emeriitprofessor Willy-Thore Mørch. Diskussioonis arutlevad riskilaste teemal Maarjamaa hariduskolleegiumi direktor Maire Reest, Simple Sessioni looja Mario Kalmre, Tarkvanem.ee reklaamikampaania looja Joosep Volkmann. Konverents võtab kokku programmi „Riskilaste ja -noorte tugisüsteemide väljaarendamine“ tegevused, annab ülevaate uuringutest ning arutleb riskilaste märkamise ning nende ja perede toetamise teemadel.

Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste programm „Riskilapsed ja -noored“ projekt „Riskilaste ja -noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ on kestnud neli aastat: aprill 2013 kuni aprill 2017. Projekti eesmärk oli tegeleda valdkonnas ennetuse, hariduse ja õiguskaitsega ning töötada Eestis välja valdkonnaülene tugisüsteem, et vähendada lapsi ja noori mõjutavaid riske.

Projekti viib ellu sotsiaalministeerium koostöös justiitsministeeriumiga. Projekti partnerid on sotsiaalkindlustusamet ja tervise arengu instituut. Kontseptsiooni loomisel on pakkunud konsultatsiooni projekti doonorpartner Norra laste-, noorte- ja pereasjade direktoraat. Projekti „Riskilaste ja -noorte tugisüsteemi väljaarendamine“ kogumaksumusega 3,53 miljonit eurot on rahastatud Euroopa majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmist „Riskilapsed ja -noored“.

Programmi „Riskilapsed ja -noored“ viivad üheskoos ellu haridus- ja teadusministeerium, justiitsministeerium ja sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti noorsootöö keskus ning partneriks Norra kohalike omavalitsuste ja regionaalsete omavalitsuste liit.