Lastekaitse Islandil – väikse riigi suured sammud
25.01.2016

Bragi Guðbrandsson - Director of Barnaverndarstofa Detsembri keskel külastasid sotsiaalkindlustusameti ja sotsiaalministeeriumi esindajad Islandi lastekaitseasutusi, et õppida nende edulugudest, tehtud vigadest ja vaagida võimalusi sealseid praktikaid Eestis kohandada. Osalesid Eve Liblik, Kaisa Orunuk, Marko Truu, Maie Puusepp, Tiina Merkuljeva ja Lianne Teder sotsiaalkindlustusametist ja Pille Soome sotsiaalministeeriumist. Andmaks ülevaate külastatud asutustest ja läbitud teemadest, võtab käesolev artikkel visiidi kronoloogilise vaatluse alla.

Riiklik lastekaitse agentuur (1. päev)

Islandi lastekaitsesüsteemi tutvustati esmalt riiklikus lastekaitse agentuuris. Vaatluse all olid kohalike komiteede ning riikliku agentuuri roll, monitooring, kompetentsi kujundamine, kasuvanemlus ja eriteenused. Täpsemalt saab Islandi lastekaitsesüsteemiga tutvuda ingliskeelsete materjalide abil, mis asuvad aadressil http://www.bvs.is/media/barnahus/child-protection-in-iceland-and-the-role-of-the-GACP.pdf. Island korraldas oma lastekaitsesüsteemi ümber 1990. aastate esimesel poolel. 1991. aastal oli Islandil 210 kohlikku omavalitsust, milles mõnes elas vaid 50 inimest (sh 5 last). Sellele vaatamata oli igas omavalitsuses oma lastekaitsekomisjon. 1995. aastal kehtima hakanud uue seaduse järgi moodustati üks lastekaitseregioon vähemalt 1500 inimese kohta. Praegu on riigis 77 omavalitsust, kuid 27 lastekaitseregiooni. Juhul, kui tekib lahendamist vajav olukord regiooni tööpiirkonnas elava lapse puhul, pöördutakse vastava regionaalse lastekaitse komisjoni poole. Uue süsteemi rakendamisel 1995. aastal alustati andmete kogumisega, mis on aluseks nii probleemi selgitamisele kui lahendamisele. Selliselt saab oma olukorda ka rahvusvaheliste tunnustega võrrelda. Tõsi, teistel riikidel on vähem nii detailset infot. Näiteks Norra hakkas andmeid detailsemalt koondama mõni aasta tagasi ja nüüd saab neid Islandi omadega võrrelda. Kahe riigi olukord on üldiselt sarnane.

Lastekaitse peamine eesmärk on toetada lapsevanemaid, et nad toetaksid oma lapsi

Riikliku lastekaitse agentuuri peamine ülesanne on toetada kohalikku tasandit ja sellel on üheksa peamist rolli. Monitoorimine. Agentuur jälgib, et kohalikud lastekaitsekomisjonid täidaksid oma ülesandeid seadusele vastavalt. See sisaldab info ja andmete kogumist kohalikelt komisjonidelt. Andmete kogumine toimub regulaarse detailse aastaaruande ankeedi vormis erinevate seaduseartiklite täitmise ja juhtumite arvu kohta. Lühem ja ülevaatlikum raport juhtumite arvu, tüübi ning esildise tegijate kohta esitatakse igakuiselt. Barnahus - Thorbjorg SveinsdottirKoordineerimine. Agentuur teeb viie aasta tegevusplaani, kohalikud komisjonid nelja aasta tegevusplaani, mille esitavad agentuurile. Kohaliku tasandi plaanid on sarnased. Plaanid koostatakse lähtudes kogutud andmete põhjal tehtud analüüsile. Spetsiaalsete teenuste korraldamine riiklikul tasandil pakkumiseks. Kohalikud komisjonid saavad taotleda riiklikke teenuseid, sh kasuvanemlus. Kaebuste menetlemine regionaalsete komisjonide protseduurilise tegevuse kohta. Selleks on veebilehel spetsiaalne ankeet. Isiku poolt esitatud kaebusele peab agentuur uurimise tulemusena andma vastuse kahe kuu jooksul. Agentuur ei tee komisjonile ettekirjutusi, küll annab soovitusi tegutsemiseks. Aastas tuleb ligikaudu 50 taotlust. Lapsendada soovivate perede ettevalmistus ja nimekirja haldamine. Kasuvanemate värbamiseks viib agentuur aeg-ajalt läbi kampaaniaid. Agentuur kontrollib isikute tausta, pakub PRIDE-koolitust ja annab nn kasuvanema paketi. Seaduse kontekstis ei ole erisusi sugulaste juurde paigutamisel, küll võetakse arvesse lapse emotsionaalset sidet. Standardite, juhiste ja tegutsemisskeemide loomine lastekaitsetöö toetamiseks kohalikul tasandil. Agentuur on koostanud online-käsiraamatu detailsete juhistega erinevates olukordades käitumiseks. See sisaldab muu hulgas viiteid korraldavatele seadusandlikele punktidele ja näited juhtumitest. Samuti lapse kodust eemale paigutamisel kontrollnimekirja tegevustest, mida lastekaitsetöötaja peab enne seda otsust tegema. Standardid on pigem juhised ega ole kohustuslikud. Riskis olevate laste hindamiseks kasutatakse Rootsis väljatöötatud litsentsiga Ester-hindamise mudelit (http://www.ester-bedomning.se/). Koolitamine. Agentuur tegeleb järjepidevalt kohalike komisjonide liikmete pädevuse tõstmisega. Selle tarbeks toimuvad regulaarsed valdkondlikud koolitused ja konverentsid, millele on loodud ligipääs ka veebi kaudu. Oluline on rahvusvahelise kogemuse ja näidete kasutamine. Edukaks tegevuseks on vaja luua multidistsiplinaarne keskkond, s.o keskkond, kus on kaasatud ja esindatud erinevate valdkondade spetsialistid, sh kõik lastega töötajad (õpetajad, politseinikud). Kuna valdkonda tuleb pidevalt uusi inimesi juurde, pakutakse püsivalt baaskoolitust uutele tulijatele. Oluline on veebileht, kus on avalik juurdepääs nii professionaalile kui avalikkusele suunatud lehele. Riiklike teenuste pakkumise korraldamine. Islandil tegutseb eraldi ravikeskus, kuhu lapsed suunatakse akuutsete juhtumite puhul eraldi. Valdkondlik huvikaitse. Igal nädalal on meedias mõni lastekaitse valdkonda kuuluv lugu. Riiklikul tasandil on võimalik rääkida mitte-isikuliselt, üldistatumalt pakkuda infot meediale. Kohalikes omavalitsustes on sageli lastekaitseteenused integreeritud sotsiaalteenustega, mida korraldab sama teenistus. Suuremates kohtades, nt Reykjavikis, on eraldi lastekaitseteenistus. Kohalikul tasandil peab pakkuma lastekaitse eesmärgist lähtuvalt kohalike omavalitsuste teenuste pakkumise regulatsiooniga kooskõlas olevaid teenuseid. Nii on need paljuski ka seotud muude valdkondadega nagu haridus, tööelu. Kõikidel inimestel, eriti lastega töötavatel isikutel (arstid, õpetajad) on kohustus teavitada ohus olevast või abivajavast lapsest regionaalsele komisjonile. Kohustuse rikkumise eest on seaduse järgi õigus rakendada karistust kuni 2 aastat vangistust. Praktikas seda rakendatud ei ole. Pigem on nt lapse surmaga lõppenud juhtumi korral tehtud põhjalik uurimistöö, et selgitada nõrgad lülid. Tavaliselt leitakse sel juhul vead süsteemis. Lastekaitse tööviisiks on partnerlus erinevate osapoolte, sh komisjoni ja lapsevanema, erinevate institutsioonide vahel. Juhul, kui juhtum jõuab kohtusse, tegeleb sellega lisaks kohtunikule ka kaks lapsespetsialisti, nt psühholoog, sotsiaalpedagoog. Kohtusse pöördub nt laste eemaldamise korral perest kohalik lastekaitse komisjon, kus 2 kuu jooksul asjaolude ilmnemisest (nt lapsevanem katkestas alkoholismi ravi) otsustakse edasine tegevus. Islandil on nt palju raviasutusi alkoholiprobleemiga inimestele, mida kohalik tasand saab riiklikust keskusest tellida. Kaebeõiguse realiseerimise võimalused on demokraatliku süsteemi põhialus, mis tagab inimõiguste austamise. Nii on 3 kaebamise võimalust: • ülal kirjeldatud kohalike lastekaitse komisjonide protseduuriliste rikkumiste suhtes riiklikule agentuurile (u 50 juhtumit aastas); • kohtule nt vanemlike õiguste korral (u 10 juhtumit aastas); • ministeeriumi all tegutsevale apellatsioonikomisjonile lastekaitse sisuliste küsimuste korral (u 30-50 juhtumit aastas). Islandil on ligi 80 000 last, kellest lastekaitsega puutub aasta jooksul kokku umbes 5000. Väärkohtlemised on liigitatud nelja suuremasse kategooriasse: 1. hooletus (lapsevanema käitumine), nt hooletusse jätmine; 2. kuritarvitamine (lapsevanema käitumine), nt füüsiline karistamine; 3. riskikäitumine (lapse käitumine). Palju esitavad abipalveid ka lapsevanemad, enim aga politsei (kriminaalvastutus 15-18 aastastel lastel); 4. rasedusaegsed riskid (lapseootel ema käitumine). Umbes 15 juhtumit aastas. Vajadusel on olemas ka institutsioon selliste tulevaste emade suunamiseks, kuid üldiselt ei ole selle teenuseid vaja läinud. Pigem on aidanud selgitustööst ja abist. Islandi üks murekohti on inimeste vähesus, kohalikul tasandil ei ole alati professionaalseid töötajaid võtta. Selleks on (ideaalis) mobiilne meeskond, kes eriolukordades läheb kohapeale appi juhtumit lahendama. Näiteks vajati seda juhul, kui 5 lapsega peres sooritas isa enesetapu, ema oli teinud enesetapukatseid ja oli psüühiliselt haige. Peamiselt pakutakse kaugnõustamist telefoni teel. Praktikas toetavad üksteist ka regioonid. Kohaliku komisjoni töökirjelduses on vajalik selgelt kirjeldada, mida komisjon saab teha ja mida ta ei saa teha. Kohaliku komisjoni poole pöördumine on nagu abipalve lapse ja juhtumiga tegeleda, mitte politseisse pöördumisega võrreldav seadusega vastuolulise käitumise tuvastamine. Piirkondlikult korraldatakse kord aastas partneritega (politsei, kool, lasteaed) kohtumine, kus räägitakse, kuidas lastekaitse valdkonnas on läinud.

Riiklik lastekaitse agentuur (2. päev)

Ettekandja Halldor Hauksson andis ülevaate asendushoolduse ja sekkumisasutuste rakendamisest. Aastani 2002 oli riigis kokku 9 sekkumisasutust, mis käesolevaks hetkeks on kahanenud 3 peale. Keskmine teenusel viibimise aeg oli 16 kuud, käesoleval ajal on see kahanenud 7 kuule. Asutusi võiks meie kontekstis käsitleda kui erikooli ja asenduskodu vahepealset. Tegemist on lühiajalise hooldus- ja raviteenusega, kus laps eraldatakse lühiajaliselt (kuni 2 aastat) oma päritoluperest ja õnnestunud sekkumiste korral saab laps hiljem oma koju tagasi pöörduda. Seda meedet rakendatakse siiski viimases järjekorras, kui perekonnale lähedasemad sekkumised tulemust ei too. Aastal 2008 alustati MST-sekkumistega, mis aitab last ja perekonda tekkinud raskustega toime tulla. See on kogu peret kaasav sekkumine, kus püütakse leida peresiseseid ressursse ja ühiseid väärtusi, et kutsuda esile muudatusi lapse käitumises ja sotsiaalsete oskuste parandamises. Eesmärk on, et laps saaks perekonnas kasvamist jätkata ja nii laps kui pere saaksid ühiselt pingutades vältida edasisi tõsisemaid sekkumisvorme. Kirjeldatud süsteem sarnaneb väga meil rakendatava MDFT-ga. Ligikaudu 80 protsenti klientidest on pärit Reykjavikist ja selle ümbrusest. Kokku on Islandil asendushooldusel 350-360 last, kellest 200 viibivad pikaajalisel asendushooldusel, 130 lühiajalisel ja 25 last toetatud hooldusel. Kaalutakse ka võimalust rakendada MST-d ja asendusperet samaaegselt. Samuti on plaan MST-alavorme rakendada.

MST-osakond

Meie külastusgrupil õnnestus juures olla MST-meeskonna supervisioonil, kus Skype’i vahendusel oli liinil superviisor Norra kuningriigist. MST-meeskond andis ülevaate oma sekkumistest ja koos arutati juhtumite juhtimise voogu ja võimalikke edasisi samme.

Studlar

Tegemist on lühiajalise sekkumishooldusega, kus laps eraldatakse oma päritoluperest ja paigutatakse asutusse, kus temaga intensiivselt tegeletakse ja rakendatakse sekkumisi, mis aitaksid ära hoida mõnuainete tarvitamist, õigusrikkumisi ja vägivaldset käitumist. Studlar - the state assessment and tratment center fo youthKokku on asutuses 6 kohta, teenusel viibitakse keskmiselt 8 nädalat. Kui selle ajaga soovitud muutusi ei ole õnnestunud esile kutsuda, siis otsustatakse edasi. Asutuses ka 5 kohaga akuutosakond, mida rakendatakse eriolukordades. Näiteks juhtudel, kus esineb last ennast või tema tegevuse läbi kaaskodanikke ohtu seadvaid olukordi. Sellised olukorrad on sageli põhjustatud alaealise narkojoobest või muust ohtu tekitavast seisundist. Akuutosakonda saab paigutada kuni 14 päevaks. MST-sekkumine on oluliselt vähendanud vajadust institutsionaalse paigutuse järele. Käimas on debatt erivajadustega laste paigutamise osas – kas nad vajavad paigutamist sarnaselt käitumisprobleemidega lastele või ei.

Lastekeskus Barnahus, Reykjavik lastekaitseosakond

Barnahus

Visiidi kolmandat päeva alustasime Barnahusi-nimelisest lastekeskusest, kus meid võttis vastu uurimisintervjuude läbiviija Thorbjörg Sveinsdottir. Barnahusi peamiseks eesmärgiks on kaasata erinevaid institutsioone laste väärkohtlemisjuhtumite avastamiseks ja luua keskkond seksuaalselt väärkoheldud laste intervjueerimiseks. Seksuaalse väärkohtlemise kahtluse puhul kaasatakse intervjuude läbiviimisel kohtunikud, politseiuurijad, lastekaitsetöötajad, et vältida lapse mitmekordset intervjueerimist ning traumaatilise kogemuse uuesti üleelamist. Oluline on märkida, et intervjuu ajal ei viibi nad lapsega ühes ruumis, vaid videokaamera vahendusel kõrval ruumis. Barnahusi teenused on: • tunnistuste kogumine kohtule; • uurimusliku intervjuu läbiviimine (exploratory interview); • lapse meditsiiniline ülevaatus, eesmärgiga avastada seksuaalset väärkohtlemist; • ravi ja teraapia; • koolitused ja konsultatsioonid teistele spetsialistidele lapse väärkohtlemise teemadel. Barnahusi klientideks on aastas ligi 300 last. Paljud intervjuud on seotud laste seksuaalsete mängudega ja neid ei saa alati pidada väärkohtlemiseks. Keskuse spetsialistide ülesanne on teha kindlaks, millistel juhtudel on tegemist seksuaalse väärkohtlemisega ja millised juhtumid selle alla ei kvalifitseeru. Islandi koolides on korraldatud ka seksuaalse väärkohtlemise alane ennetustegevus, mis seisneb lastele eakohaste filmide näitamises. Külastuse käigus tutvusime ka Barnahusi majaga, mis asub vaikses eramajade piirkonnas. Väljastpoolt tulijale (lapsele) on sinna tulemine tehtud võimalikult turvaliseks. Maja ei eristu teistest ega paista silma kui ametiasutus. Siseruumid on hästi läbimõeldud ja lapsekeskselt sisustatud. Barnahusis on kokku 9 töötajat: juhataja, intervjueerijad ja terapeudid, sekretär.

Tõenduspõhine vanemlusprogramm PMTO

Islandil kasutatakse tõenduspõhist vanemlusprogrammi, mille täispikk ingliskeelne nimi on Parent Management Training-Oregon Model ehk lühidalt PMTO. Programmi eesmärk on koolitada ja toetada käitumise erivajadustega (ka agressiivsete) laste vanemaid. Tegemist on kogukonnapõhise meetodiga, mida on Islandil rakendatud alates 2000. aastast. PMTO-meeskond täidab Islandil kahte peamist eesmärki: • teevad kliinilist tööd klientidega; • treenivad spetsialiste PMTO alal. PMTO-terapeutideks koolitatakse reeglina psühholooge, sotsiaaltöötajaid ja arste. Lisaks koolitustele tegeletakse ka kogu vajaliku materjali tõlkimisega ja kohandamisega vastavasse kultuurikonteksti. Reeglina osalevad programmis 3-12-aastaste laste vanemad. Programmi käigus saavad vanemad individuaal- ja grupiteraapiat. Peamiseks teraapiameetodiks on rollitreening. PMTO-meeskonda kuulub 7 teisi treenivat ja koolitavat terapeuti ning veel üle riigi töötavat 50 terapeuti. Samuti 380 PMTO-väljaõppe saanud spetsialisti, kes on valdavalt koolide personal, sotsiaaltöötajad jm. Vaatamata sellele on probleeme teenuse kättesaadavusega üle riigi. Kohtumise käigus tehti meile ka väike teraapiademo.

Reykjaviki linnavalitsuse lastekaitseosakond

120 000 elanikuga Islandi pealinn Reykjavik on riigi suurim omavalitsus. Seal tutvustati meile lastekaitsetöö korraldust KOV-tasandil. Töö koosneb järgmistest etappidest: • juhtum registreeritakse ning suunatakse esmalt uurimismeeskonnale, kelle ülesandeks on selgitada välja kõik juhtumiga seotud üksikasjad; • juhtum koos üksikasjadega liigub teraapiameeskonnale, kes töötab välja sekkumisplaani ning lepitakse kokku täpne plaan, mida kõik juhtumiga seotud osapooled tegema hakkavad; • kui teraapiaplaan mingil põhjusel ei tööta, siis suunatakse juhtum nn asenduskodude meeskonnale. Hädas olevast lapsest teatamise põhimõtted on järgmised: • spetsialistidelt tulevad teated ei saa olla anonüümsed; • tavalised kodanikud võivad teavitada ka anonüümselt. Juhtumite lahendamiseks toimuvad regulaarsed teavitamiskohtumised (notification meetings), milles osalevad nii lapsevanemad kui ka erinevad spetsialistid (vahel kaasatakse ka laps). Ühe kohtumise pikkuseks on 1,5 tundi, mille raames otsitakse olukordadele parimaid lahendusi. Lastekaitse põhifookus KOV-tasandil on lapse ja pere toetamine oma elukeskkonnas. Seepärast on ka rõhuasetus nii laste kui ka vanemate teraapial.

Arborgi linnavalitsuse lastekaitseteenistus

Arborg on Lõuna-Islandi suurim omavalitsus, elanikearvuga 8000, kellest 2120 on lapsed. Teenistuses töötab kolm sotsiaaltöötajat, kes tegelevad inimeste probleemidega nö sünnist surmani ning üks osalise töökoormusega (60%) koduhooldustöötaja. Aastas tuleb tegeleda 180-200 lastekaitsejuhtumiga. Väikesel kogukonnal on oma head ja vead. Kõik tunnevad kõiki ja seetõttu peab hoolikalt jälgima konfidentsiaalsust. Teisalt võimaldavad tutvused olukordi kiiresti ja operatiivselt lahendada. Linnavalitsuse esindajad kiitsid koostööd riikliku lastekaitse agentuuriga, eriti nõustamise ja koolituste osas, kuid toodi välja ka kitsaskoht – nõustav organisatsioon ei peaks täitma ka järelevalve funktsiooni. Samuti aeglustavat agentuuri protseduurilised reeglid vahel asjaajamist. Sekkumisteenuste osas toodi välja, et enamik neist on kättesaadavad Reykjavikis, kuid väiksemates kohtades on neid raske ja ressursikulukas kohapeal arendada. Kohapeal on kättesaadav ART-sekkumisprogramm. Kohaliku politseijaoskonna esindaja tutvustas lähisuhtevägivalla juhtumite lahendamise mehhanismi, millega alustati 3 aastat tagasi. Selle kohaselt toimub lähisuhtevägivalla juhtumite puhul tihe koostöö politsei, prokuratuuri ja sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate vahel. Väljakutsele sõidab politsei koos sotsiaaltöötajatega ning kõik juhtumi asjaolud selgitatakse välja ja otsus edasiste tegevuste osas võetakse vastu 24 tunni jooksul. Juhtumiga seotud osapooltele määratakse politsei poolt tasuta advokaadid. Pooltel juhtumitest on üheks või mõlemaks osapooleks migrandid ning seetõttu peab kaasama ka tõlgi. Kui perel pole senini olnud sarnaseid probleeme ja juhtum pole väga tõsise iseloomuga, on politseil õigus vastu võtta kaalutlusotsus, mille kohaselt on võimalik vältida kriminaalmenetluse algatamist ning ründajaga sõlmitakse kokkulepe (leping), mis kohustab teda osalema nt vihateraapias vm tegevustes. Kõiki peresid, kus on esinenud lähisuhtevägivalla juhtum(eid), jälgitakse-toetatakse, et probleemid ei süveneks ja kokkulepitud tegevusi täidetaks. Politseinikud läbivad koolituse, et osata kohapeal hinnata olukorra tõsidust ning teada täpselt, kuidas antud olukorras käituda ja täita korrektselt kõiki protseduurireegleid. Barnahus Lähiajaplaanides on käivitada võrgustikutöö – igakuised kohtumised politsei, arstide, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate jt osapoolte vahel, et tõhustada koostööd ja juhtumite operatiivset lahendamist.

Õppetunnid. Kaisa Orunuk, sotsiaalkindlustusamet

Minu hinnangul näitas Islandi kogemus, et statistika kogumine ja uuringutel tuginevalt tegutsedes ning tõenduspõhiseid praktikaid aktiivselt ellu rakendades, on võimalik saavutada olulisi edusamme üsna kiiresti. Näiteks nimetati uuringut, millest saadi teada, et teave seksuaalselt kuritarvitatud laste juhtumitest on eri ametkondade vahel killustunud ja ainult murdosa juhtumitest jõuab kohtuteni. Sellest sai alguse seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega laste intervjueerimise keskuse Barnahus rajamine, mis on tänaseks näidanud väga häid tulemusi ja mille tööga käiakse tutvumas üle maailma. Pärast tõenduspõhiste programmide (vanemlusprogramm PMTO, tõsiste käitumisraskustega noorte programm MST jt) kasutuselevõttu on vajadus laste järelinstitutsioonidesse paigutamise järele näidanud langustrendi ja mitu institutsiooni on juba ka suletud. See tähendab, et laste probleemidele on saadud varem abi, perekondi on rohkem toetatud, lastele on jäänud suurem kahju tegemata ja kokkuvõttes on võidetud ka rahaliselt. Islandi eduloo taga on ka selge visioon ja visionäär, kes on viinud valdkonna eesmärgid sihile. Igal pool, kus käisime märgiti ära Bragi nime, kes on aastaid olnud valdkonna arengu, lobitöö ja saavutuste taga. Eesti ja Islandi erinevused Oleme oma arengus erinevates ajajärkudes. Meie teeme näiteks alles esimesi samme tõenduspõhiste sekkumiste eestindamisel (vanemlusprogramm Imelised Aastad, mitmedimensiooniline pereteraapia MDFT jt), aga Island on neid juba mitmeid aastaid edukalt rakendanud. Samuti on Islandil tugev ja sissetöötanud keskne lastekaitse riiklik koordinatsioon, millega meie teeme Eestis algust alles 2016. aastast. Loomulikult ei saa mainimata jätta Barnahusi tööd, mis on eeskujuks paljudele riikidele ja ka Eestile. Eriti väärtuslikuks võib pidada Islandi kogemuse jagamist riikliku lastekaitse koordinatsiooni käivitamisel ning tõenduspõhiste sekkumiste korraldamisel ja rahastamisel.

Visiit on rahastatud eelnevalt kindlaksmääratud projekti “Riskilaste ja -noorte tugisüsteemi väljaarendamine” raames. Programmi viivad üheskoos ellu Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Sotsiaalministeerium. Programmi rakendusüksuseks on Eesti Noorsootöö Keskus. Lisainfo programmi kodulehelt www.entk.ee/riskilapsedjanoored/