KKK

1.     Kui pikk võib olla projekti periood? Lk 14 on kirjas, et projekti minimaalne kestus on 24 kuud ja viimane kulude tegemise kuupäev on 30. aprill 2016. Samas lk 6, p. 6.1.3 ütleb, et projekti tegevused algavad kuue kuu jooksul rahastamisotsuse tegemisest ja lõppevad mitte hiljem, kui 30. aprillil 2016, mis tähendab, et projektiperiood on 19 kuud (oktoobrist 2014 – 30. aprillini 2016), mitte 24 kuud. Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse projektilepingus. Projekti tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda taotlusvooru tingimustest ehk kirjeldama peab vähemalt 24 kuu tegevusi. 2.     Kuidas on mõeldud projekti ajakava täitmine? Tabelisse on joonistatud 12 kuud, kas 1. kuu on jaanuar või projekti alguse kuu – seega oktoober 2014? Tabelit võib täita vastavalt projekti alguskuupäevale või siis alates kalendriaasta algusest. 3.   Kas ja milliste teenuste ostmiseks peab riigihankeid korraldama? Millise reeglistiku alusel toimub vahendite ja sisseostetava töö seotus – kas on vajalik hinnavõrdlus, mitu pakkumist peab olema, mis summast alates tükihinna kohta on vajalik hinnavõrdlus? Kui tegemist on teenuse sisseostmisega (koolitus, uuring jms), siis on vaja lähtuda riigihangete seadusest. Kui tegemist on eesmärgistatud partnerlusega, milles on sätestatud projekti elluviijate kohustused ja ülesanded alates projekti algusest kuni lõpuni, siis võib ka partner vastavaid tegevusi läbi viia (koolitused, uuringud jms). Siinkohal peab taotleja kindlaks tegema, kas tal on projekti partner. Projekti partner peab aktiivselt panustama projekti tegevustesse projekti jooksul. Projekti partner on defineeritud rakendusmääruses: Rakendusmäärus inglise keeles (punkt 1.5) Rakendusmäärus eesti keeles (punkt 1.5)  4.     Mida on mõeldud osapoolte all? Kas sihtgruppi, partnereid vm? Osapooled on kõik teised (v.a sihtrühm ja projekti partner) projekti tegevusse kaasatud organisatsioonid/isikud. 5.   Teavitusnõuded: milline peab olema teavitusplaan – kui detailne, mis mahus ja vormis? Kas esitada eraldi, lisaks tegevuskavale, kuigi tegevuskavas on teavitustegevused välja toodud? Kas alla 500 000 eurosel projektil piisab kahest teavitustegevusest? Kui projekti viiakse ellu paljudes kohtades, nt 50 koolis, kuidas soovitate koolides projekti nähtavaks teha? Teavitusplaani nõuded on toodud EMP toetuste rakendusmääruse lisas 4 „Information and Publicity Requirments“ („Teavitamis- ja avalikustamisnõuded“). Samuti on võimalik tutvuda EMP toetuste programmi „Riskilapsed ja –noored“ avatud taotlusvoorus „Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud“ toodud teavitusplaani nõuetega, mis vastavad rakendusmääruse nõuetele. Projekti elluviija otsustab ise, kuidas ta teavitab avalikkust projekti tegevustest. Oluline on, et kohustuslikud teavitusnõuded oleksid täidetud. 6.     Kas taotleja kinnitus, et taotlejal ei ole võlgnevusi ENTK ees seoses teiste toetust saanud projektidega, võib olla vabas vormis? Jah. 7.     Kas ülikooli puhul piisab projekti tegevusteks vajalikku kvalifikatsiooni tõendamiseks (nt koolitusluba vms) vabas vormis selgitusest, mille alusel koolitatakse ja et tegu on põhitegevusega või tuleks viidata nt ülikooliseaduse ja ülikooli põhikirja vastavatele punktidele? Jah, tuleb viidata asjakohasele dokumendile. 8.     Kas programmis on lubatud sisekäibearved (nt trüki- ja paljunduskulud ja ruumide rent kui tõenäoliselt ülikooli tellija jaoks odavaimalt pakkujalt)? Sisekäibearved on lubatud. Trüki- ja paljunduskulud ning ruumide rent on projekti üldkulud ühtse määra alusel ja nende kohta ei ole vaja esitada kuludokumente. 9.     Kas programmis on abikõlbulik erisoodustusmaks? Jah. 10.     Kas ja millised tingimused on tööaja fikseerimisel? Kui töötaja töötab projekti heaks täiskoormusega (100%), siis ei ole vaja esitada tööajagraafikut. Kui töötaja täidab organisatsioonis lisaks projekti raames teostatavatele ülesannetele muid ülesandeid tuleb tööaegu eristada ning pidada tööajagraafikut või- tabelit. 11.     Kuidas arvestatakse isikliku sõiduauto kompensatsiooni? Vastavalt konkreetse asutuse sisekorraeeskirjale. 12.     Mitu aruandlusperioodi on? Projekti elluviijad esitavad aruanded projektide elluviimisest järgmiste perioodide kaupa: 1. jaanuar – 30. aprill, 1. mai – 31. august, 1. september – 31. detsember. Lisaks tuleb esitada aastaarunne. 13.     Kas programmis on ettemaks? Jah, kuni 20% ulatuses toetuse kogusummast. 14.     Keda peetakse tegevuskavas silmas vastutajana (tegevuskava tabeli parempoolne veerg) – projektimeeskonna liige või asutus (taotleja/partner)? Soovitame vastutajaks märkida tegevuse eest vastutava asutuse. 15.     Taotlusvormis nõutakse infot selle kohta, kuidas projekti elluviimine jätkub peale projekti lõppu (sh rahastamiskava ja arenguplaan). Kui põhjalik ja mis vormis peab jätkukava olema? Palun selgitavaid näiteid. Projekti rahastamiskava ja arenguplaani osas ei ole kindlaksmääratud vormi. Oluline on, et taotluse hindamisel on eksperdil võimalik hinnata, kuidas projektitegevused jätkuvad pärast projekti rahastamise lõppu. 16.     Kas 2. alasuuna puhul peavad olema vähemalt 200 last hõivatud kogu projekti toimumise aja või piisab ka 1-2 üritusest. Nõutud sihtrühm peaks olema projekti tegevustesse kaasatud järjepidevalt. 17.     Kuidas me saame korraldada noortele suveseminare meie enda ühingule kuuluvas laagris? Kas me peame ikkagi korraldama hanke? Ei pea. 18.     Kui me ei osta teenust sisse, vaid pakume seda ise, siis kuidas me seda eelarves kajastame, millisel real? Sõltub sellest, mis on see tegevus ehk konkreetse tegevuse korraldamisega seotud kulud (toitlustus, majutus jms). 19.     Kas reisikulude ja päevarahade all võib kajastada koolitajate transporti ja nende toitlustusrahasid kohapeal? Võib, kui tegemist on projektiga seotud asutuse lepingulise töötajaga. 20.     Kui on tegemist üleriikliku projektiga, kas siis 200 last võib olla jaotatud 4 maakonnakeskuse vahel, mis ei ole naabermaakonnad? Või peavad olema hõlmatud kõik Eesti maakonnad. Projekti tegevustesse võivad olla kaasatud erinevad maakonnad. 21.     Millised on veel peale koolituslubade projekti tegevuseks vajalikku kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid? Sõltub tegevusest ja tegevuse valdkonnast (nt kui tegemist on spetsiifilise koolitusega, siis kindlasti on vaja koolitaja haridust tõendavat dokumenti jm). Kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid näitavad taotleja suutlikkust projekt tõhusalt läbi viia. 22.     Millal on teada, millised projektid on saanud positiivse otsuse? Millal toimub lepingute sõlmimine? Millal võib hakata positiivse otsuse korral projektirahasid kasutama? Projektide rahastamisotsused selguvad tõenäoliselt juunikuus. Projektilepingute sõlmimine toimub pärast nõuetekohas(t)e partnerluslepingu(te) olemasolu kontrolli. Abikõlblikkuse periood sätestatakse projektilepingus. 23.     Kas väljaspool võimalikke partnerriike asuva koostööorganisatsiooni puhul tuleks ka lisada allkirjastatud partnerluse kinnitus? Allkirjastatud partnerluskinnitused peab kindlasti lisama. Partneriteks võivad olla organisatsioonid ja asutused teistest EMP toetustest kasu saavatest riikidest, doonorriikidest (Island, Liechtensteini Vürstriik ja Norra Kuningriik) ning Venemaa Föderatsioonist. 24.     Kas projekti lõpptähtajani (30.04.2016) võib viia ellu tegevusi või tuleb lõpptähtajal esitada juba aruanne (sh mõju hindamise raport)? Kõik projekti tegevused peavad olema lõpetatud hiljemalt 30.04.2016.