Noorte osalus

Noorte osalus on noortele otsustusprotsessides osalemiseks mitmekesiste võimaluste loomine ja osalusmotivatsiooni arendamine (Allikas: noorsootöö strateegia 2006-2013).

Eesti on üks erilisi riike Euroopas, kus noorte osalemine otsustamises ja noorte kaasamise tähtsus oli teadvustatud ja reguleeritud seadusandja poolt veel enne Teist maailmasõda. Noorte organiseerumist kirjeldas juba 1936. aastal noorsoo organiseerimise seadus. Seadus sätestas noorte ühinemise olulisust ja võimalusi ning võimaluse noortekomiteede moodustamiseks kohalikul tasandil noorsoo organiseerimise teostamiseks.

Noorte kaasamine on noortele mitmekesiste võimaluste loomine osalemiseks otsustusprotsessides ning noorte osalusmotivatsiooni ja –harjumuse kujundamine. Noorte osalusena nähakse eelkõige noorte aktiivset või passiivset sekkumist ühiskonna protsessidesse ja nende mõju ühiskonnas vastuvõetavatele otsustele.

Noored saavad otsuste mõjutamises kaasa rääkida maakondlikes noortekogudes, kohalike omavalitsuste osaluskogudes, riigi ja kohaliku omavalitsuse juures tegutsevates nõuandvates kogudes, erinevates noorteorganisatsioonides jne. Üldiselt läbib noorte osalus horisontaalselt kõiki noortepoliitika valdkondi ja struktuure ning on noortevaldkonna üks peamisi põhimõtteid.

Kohalikud noortevolikogud/parlamendid tegutsevad Eestis juba alates 1998. aastast. Kohalike omavalitsuste juures tegutsevad noorte osaluskogud on suunatud noorte ja avaliku võimu vahelisele suhtlemisele kohalikul tasandil, ning võimaldavad noortel osaleda vastavas otsustusprotsessis ning mõjutada ümbruskonna kujunemist ja eluolu.

Aastast 2006 tegutseb ka 15 maakondlikku noortekogu – igas maakonnas üks. Maakondlikud noortekogud teevad koostööd maavalitsustega ning võimaldavad noortel osaleda otsustusprotsessides ja kaitsta enda huve maakondlikul tasandil.

2008. aastal alustas Eesti Noorteühenduste Liit Eesti Noorsootöö Keskuse toetusel maakondlike noortekogude arengu koordineerimist, mille raames Eesti Noorteühenduste Liit juhtis maakondlike noortekogude võrgustikku ja selle arengut ning korraldas noortekogude liikmetele erinevaid koolitusi. 2009. aastal on Eesti Noorteühenduste Liidu ja Eesti Noorsootöö Keskuse koostöö jätkunud ning lisaks maakondlikele noortekogudele on tähelepanu suunatud ka kohalike omavalitsuste osaluskogude loomisele ning arendamisele. Noortekogude liikmetele, juhtidele ja seotud vastutavatele noorsootöötajatele on tagatud nõustamine osaluse meetoditest ja arengutest, pakutakse koolitusi, arendatakse metoodilisi materjale (nt osaluse käsiraamat), rahvusvahelist koostööd, tutvutakse tegevusega kohapeal igas maakonnas ning vahendatakse paremaid praktikaid. 2009. aastal said Eesti noortekogud ka oma elektroonilise näo: http://www.noortekogud.ee/.

Toetamaks edaspidist kohalike noortekogude teket ja nende jätkusuutlikkust arendab Eesti Noorsootöö Keskus koostöös Eesti Noorteühenduste Liiduga noortekogude stardipaketiteenust, tunnustamise võimalusi ja palju muud. Eesti Noorteühenduste Liit on ühtlasi ka peamine partner organiseerunud, ehk noorteühendustesse kuuluvate noorte huvide esindamisel.

Kui 2002. aastal Eesti Noorteühenduste Liit alustas tegevust, kuulus sinna 25 noorteühendust; aastatega tekkisid uued organisatsioonid, kasvas katusorganisatsiooni usaldusväärsus ning praeguseks on liidu liikmeteks juba 50 noorteühendust.

Üks olulisematest ja vanimatest kohaliku tasandi osalusvõimalustest on koolides tegutsevad õpilasesindused ja ülikoolide üliõpilasesindused. Õpilaste õigus osalusele oma kooli elu üle otsustamises ja arendamises on sätestatud põhikooli- ja gümnaasiumi seadusega ning üliõpilastele on sama õigus sätestatud ülikooliseaduse ja rakenduskõrgkooli seadusega.

Õpilasesindusi ühendab alates 1998. aastast Eesti Õpilasesinduste Liit (187 liiget) ja üliõpilasesindusi Eesti Üliõpilaskondade Liit (22 liiget). Lisaks nimetatud noorteühendustele tegutseb Eestis veel 17 üleriigilist noorteühendust, mille liikmeteks on vähemalt 500 noort ja mis tegutsevad vähemalt viies maakonnas.

Noorteühenduste jätkusuutlikkuse toetamine on riigi jaoks üks olulisematest prioriteetidest, 2002. aastal moodustas ühingute toetamine 2,2 mln, ja aastal 2009 pea 8 mln krooni. Riiklikul tasandil on noortele loodud samuti erinevad võimalused osalemiseks otsustusprotsessis, kuid kahjuks mitte laialt. Esile võib tõsta Haridus- ja Teadusministeeriumi juures tegutsevaid ministrit nõustavaid kogusid, kus noortel on enamus või mis koosneb ainult noorte esindajatest. Nendeks osaluskogudeks on vastavalt Noorteopoliitika Nõukogu, mille ülesandeks on nõu andmine noortepoliitika alaste otsuste tegemisel ja Õppurite Nõukoda, mille kaudu saavad oma arvamust väljendada õpilased ja üliõpilased.

Eesti Noorsootöö Keskus
Sisselogimine
Liitu uudiskirjaga

Previous issues

Uudiskirja arhiiv