Malevaga seostub enamike jaoks töötegemine, paljude jaoks ägedad kogemused, kuid üha enama jaoks ka mõtestatud areng, ettevõtlikkus ja innovatsioon. Just viimase kolme märksõna sisustamisega tegeles Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) 2017. aastal iseäranis pühendunult.

Malevakorraldajad kutsuti neljal korral päeva pikkusele põhjalikule seminarile, kus teemadeks teiste seas erinevad õppimise mudelid, eneseanalüüs, ettevõtlikkuse ja ettevõtluse arendamine noorsootöös, uued tehnoloogiad ja sotsiaalne ettevõtlus.

Seminaride korraldamist eest vedanud ENTK peaeksperdi Liis Proosi sõnul kujunes iga seminaripäev sisutihedaks, inspireerivaks ja uusi teemasid avavaks, mis annab kindluse arvata, et malevate korraldamises on oodata kvaliteedihüpet.

"Kõik seminarid leidsid väga positiivse vastukaja. Inimesed osalesid, arutlesid ja mõtlesid aktiivselt kaasa, mis näitas, et malevakogemuse arendamine on korraldajate jaoks äärmiselt oluline," lausus Proos.

Järgnevas vaatame lähemalt, mis oli iga seminari fookus ja milline sellele antud tagasiside.

Serviti, ikka serviti malevlane

31. mail toimunud ja malevasuvele eelnenud inspiratsiooniseminar keskendus sellele, kuidas läbi kogemuste mõtestamise on võimalik suunata nii enda kui noorte arengut. Teemadeks nt õppimise mudelid noorsootöös ja mitteformaalne õppimine, tõhus õppimine malevakontekstis, õpikogemuste reflekteerimine ja juhtimine, eneseanalüüs ja erinevad õpistiilid.

"Malevakorraldaja pakub noortele võimaluse saada esimene töökogemus, korraldab malevlastele töö- ja karjääriteemalisi koolitusi ning põnevaid ja arendavaid ühistegevusi, kuid kuidas muuta malevakogemust veel mõjusamaks?" selgitas Proos seminari ideed. "Meie sooviks oli tuua malevakorraldaja tööriistakasti õpikogemust toetavad meetodid ja lähenemised. Näiteks on reflektsiooni läbiviimise oskusest palju kasu konfliktide lahendamise korral. Kogemuste mõtestamine mõjub aga tegutsemisindu tõstvalt ja motiveerib noori ennast proovile panema."

Seminari järgselt valmis osalejatele praktiline jaotusmaterjal, mida sai malevasuve vältel kasutada. Oluline oli, et osaleja saaks ülevaate käsitlevatest teemadest noortemalevate kontekstis ning ta harjutaks erinevate metoodikate abil õpikogemuse mõtestamise võimalusi ja koondaks koolitusel omandatud kogemused üheks tervikuks.

Oleme ettevõtlikud

Ettevõtluse arendamise seminaril 11. oktoobril Tartus koostöös 2017. aasta ettevõtlikkuse edendaja tiitli pälvinud Ettevõtluskülaga jagati kogemusi, avastati uusi võimalusi ja õpiti mängides.

Liis Proosi sõnul olid seminari märksõnadeks huvitavad inimesed, põnevad ideed, käed-külge tegevused ja rollimängud ning eesmärgiks tutvuda ettevõtlusega seotud uute käsitluste ja noortele suunatud teenustega. Samuti mängida meeskondades läbi ettevõtlikkust arendavaid teemasid. Kohalolnud osalesid praktilises rolli- ja meeskonnamängus "Ettevõtlik kodanik", mis pälvis hulgaliselt positiivset tagasisidet.

Ettevõtlusküla on ettevõtluse, majanduse ja finantskirjaoskuse aluseid tutvustav rollimäng. Küla koolitusmängud toimuvad tehislinnakus, kus on esindatud erinevad ettevõtted ning riigiasutused. Mängijad jagatakse rollidesse ning neile antakse rollikohased ülesanded. Mängu käigus õpitakse nägema ja looma seoseid kodanike, majanduse ja ühiskonna toimimisest. Iga mängu juhendavad koolitatud juhendajad, kes abistavad lapsi mängu ülesannete täitmisel ning viivad läbi mänguga seotud õppetegevusi.

Lisaks tutvuti Spark Tartu majaga ja saadi teada, milliseid tegevusi korraldatakse noortele Spark Makerlabis. Päeva juhtis tarkvarafirma New Garage Time tegevjuht ja asutaja ning SpordID tootejuht Mehis Pärn, kes on ühtlasi Ettevõtlusküla asutaja ning arendusjuht. 

Mehis Pärn: olemasolevat tuleks rohkem ja teadlikumalt planeerida
koolitaja ja päevajuht

Malevate oluline fookus praegu on tööl palgatöö mõttes. Ettevõtlikkuse teemat saaks siduda muude tegevustega, mis jäävad töövälisesse programmi. Olemasolevat tuleks rohkem ja teadlikumalt planeerida. Näiteks kui konkreetne tööülesanne saab tehtud, võiks noored panna ettevõtja rolli, et nad leiaks ise probleemi ja kliendid, kes on selle lahendamise eest valmis maksma.

Noortel peaks laskma läbi erinevate tegevuste vabalt tegutseda, ise otsustada ja vastutada. Noorsootöötajate roll on siinjuures pigem mitte üle mõtelda, vaid tagada vajadusel tugi ning suund. Et noortesse ettevõtlikkust süstida, saab noorsootöötaja peamiselt ikka ise kõigepealt eeskujuks olla just läbi oma tegevuse. Kindlasti peaks vältima liiga aktiivselt ette ära tegemist ning kui ei tule, siis ei tule. Üks vahend on rollimäng, mis küll ei asenda nö päris tegevust, kuid aitab selleks ette valmistada.

Riin Luks: mängude ja simulatsioonide kaudu õpiksid noored palju rohkem
Paide Avatud Noortekeskuse noorsootöötaja ja Nopi Üles projektijuht

Mulle andis seminar päris palju inspiratsiooni just tegevuste osas, millega malevaelu põnevamaks aga harivamaks muuta. Kui varasemalt on olnud noortele enne malevat erinevad karjääriteemalised koolitused ja õpitoad, siis mängude ja simulatsioonide kaudu õpiksid noored palju rohkem. Samuti andis uusi mõtteid ettevõtja, kes aruteluringis osales ja olen saanud juba praegu noortele soovitusi jagada, kui neil on plaanis ettevõtjaid mõne sündmuse juures kaasata.

Kindlasti saab kasutada edaspidi ettevõtlusküla mängu, mille kaudu jagada kogemusõpet ja panna noored reaalselt tegutsema ja kaasa mõtlema. Samuti meeldis töökoda, kus saab oma käte ja mõistusega praktikise eseme valmis. Hea, et nad ka ringi on nõus liikuma ja näiteks maleva tegevustes töötuba läbi viima.

Maivi Liiskmann: tegevus oli mänguline ja seda annaks malevasse väga hästi kanda
MTÜ Võru Noortekeskuse tegevjuht

Seminaripäev oli väga tore ja informatiivne. Sain erinevaid mõtteid, kuidas enda korraldatud malevat muuta atraktiivsemaks. Ja kuna ma polnud varem Ettevõtluskülas käinud, oli ka see väga lahe kogemus ning praegu otsime noortekeskuses võimalusi, et ka oma noortega seda külastada. Kogu tegevus oli mänguline ja seda annaks malevasse väga hästi kanda, et noored saaksid aru ka sellest poolest, mis on ettevõtetes ja millele kõigele peab ettevõtja mõtlema ja millega arvestama.

Start-up maastiku köögipool

29. novembril toimunud seminaril "Start-up maastiku" köögipool avanes võimalus tutvuda idufirmadega, saada teada, mis asi on häkaton ning luua noorte tööhõivega seotud probleemide lahendamiseks esimesed prototüübid.

Fookuses olid uued ettevõtlusvormid, uued tehnoloogiad ja rahvusvaheliselt avatud tööturg, sh noortele suunatud start-up ettevõtted, häkatonid, ettevõtlikkusele suunatud teenused ja projektid. Proosi sõnul oli eesmärk tuua noorsootöötajateni põnevaid näiteid ja kohtuda inspireerivate eestvedajate ning katsetada meeskondlikult noortega seotud uute ideede ja probleemide lahendusteid.

"Seminaril süveneti sellesse, milline on Eesti idufirmade maastik, kes siin toimetavad, milliseid võimalusi nad pakuvad, millal kellegi poole pöörduda, kuidas on noortel võimalik sellest osa saada ja kust võiks leida lisainfot," kirjeldas Proos. "Selleks, et kõik lõpuni selgeks saaks ja ka noori lihtsam juhendada oleks, viidi läbi töötuba, mille raames valmisid (digitaliseeritud) prototüübid noorte tööhõivega seotud küsimuste lahendamiseks."

Seminaril jagasid oma kogemusi PÜRG, SIIL Agency, GoWorkaBit ja Kolm Põrsakest, et näidata noorsootöötajatele võimalusi, kuidas võiksid noored oma tee idufirma juurde leida.

Harri Tallinn: oluline on meeles pidada kaht õppetundi
koolitaja ja päevajuht

Noortele on oluline meeles pidada idufirmade maailma peamised õppetunnid: 1) mine katseta oma ideed võimalikult kiiresti, ka siis kui sinu toode ja teenus tundub olevat veel väga kole või seda pole üldse (idee testimine); 2) läbikukkumine on normaalne. Kui esimene kord ei õnnestu, tuleb mõelda, mis oleks saanud paremini või teistmoodi teha (võtta tagasisidet arvesse), teha uus versioon ja proovida uuesti. Koos eelnevaga võib läbi teha erinevaid asju – ideede genereerimise töötubasid, prototüüpimist, minna nö tänavale klientidelt tagasisidet küsima jne.

Marko Aleksejev: miks ei võiks klassikalise marjapõllu kõrval malev noppida ideede põllult kilode kaupa ideid
SA Õpilasmaleva kliendihaldur ja logistik

Seminaril osalemine avardas tublisti silmaringi ja värskendas taaskord perspektiivi moodsatest trendidest ettevõtluses. Malevakorraldajana on sellised värskendused äärmiselt olulised, kuna need käivitavad palju uusi mõtteid üsna mitmes erinevas suunas. Kõige ilusam ja suurem tulem, mis tööturu ja ettevõtluse trendidega kursis olemisest sündida saaks, võiks ju olla see, et malev aitab ühel heal päeval ajast pisut mahajäävatel ettevõtetel teha väikest toote, teenuse, turunduse või tootmisprotsessi värskendust. Miks ei võiks klassikalise marjapõllu kõrval malev noppida nt ideede põllult kilode kaupa ideid. Maailm muutub kiiresti ja pigem on ju noored need, kes uusi trende kiirelt mõistavad. Siin võib olla täiesti uus perspektiiv malevale.

Veidi käega katsutavam kasu ongi ehk selles, et lisaks eelkäijalt üle võetud ja enam-vähem samadesse ettevõtlussektorisse juba juurde leitud tööandjate kõrval paotus maleva korraldamise mõttes veidi ka alternatiivsemate ja moodsamate ettevõtlussektorite uks. Tekkis arusaam, kuidas idufirmad käivituvad ja hea õnne korral ka päris ettevõtteks kasvavad ning millisel hetkel ja millist tööjõudu võiks sellesse "idupotti" soovitada.

Milliseid start-up maastiku nippe, õppetunde, kogemusi võiks kasutada malevates?

Malevasse saaks kaasata entusiastlikke iduettevõtete inimesi lihtsalt rääkima ja tutvustama seda maailma, koos mõne praktilise harjutusega - ehk teemapäev või ka teemanädal. Nii mõnelgi iduettevõttel võib teatud tootearenduse faasis või ka esimeses müügifaasis (kasvõi pakendamine, kleepimine, markeerimine vms) olla malevarühma noortest otseselt kasu. Konkreetselt malevarühma meeskonnaehituse protsessi saab kaasata iduettevõtete ajurünnaku stiilis teemaplaneerimisi (malevapiulmad, -laulud, -lipud, samuti kaasaval vaba aja tegevuste planeerimisel.) Eriti vägev on, kui nt juba 2018. aasta malevasuvel sünnib mõne rühmast tõeline iduettevõte, mis saab ka tuule tiibadesse.

Liisi Vesselov: malevaid korraldades saab kasutada start-up maastiku nippe ettevõtete motiveerimiseks malevanoorte kaasamisel
Jõelähtme Vallavalitsuse noorsootöö- ja spordispetsialist

Seminar andis mõtteid uute malevasuundade väljatöötamiseks, ettevõtete kontakte, kellega malevat korraldades koostööd teha, samuti teadmise, mis üldse on idufirma ja erinevaid prototüüpimise "tööriistu", mida noortega kasutada.

Malevaid korraldades saab kasutada start-up maastiku nippe ettevõtete motiveerimiseks malevanoorte kaasamisel. Nt omavad noored suurt sotsiaalmeedia võrgustikku, mida saavad ettevõtted ära kasutada, lubades maleva ajal noortel sotsiaalmeediasse oma tegevusest pilte lisada (tasuta reklaam ettevõttele) või anda noortele lahendada ettevõtetes esinevaid erinevaid probleeme (noored võivad pakkuda välja hoopis uudseid ja lihtsamaid lahendusi). Samuti saab malevanoortega erinevaid lahendusi välja töötades neid prototüüpida (start-up maastikul saadud prototüüpimise näidetega).

Mariliis Pajula: esinejad, koostöö, töötoad
Järva-Jaani töömalevate 2014-2017 projektijuht

Seminaril osalemine andis meeletult mõnusa kõikvõimsa tunde, sest kõik esinejad olid väga motiveerivad ja sütitavad. Eriti jäi mulle meelde GoWorkaBiti asutaja ja juht, kes tuletas meelde, et kõik on võimalik. Selliste ettevõtjatega midagi lahedat tulevikus korraldada oleks ülim, sest taolised elujaatavad ja ideid täis inimesed annavad ka noortele nii palju teadmisi ja energiat katsetada, teha ja kogeda.

Iga-aastased samad tööd ja ettevõtted pole enam vajalikud - mida laiemalt vaadata, seda parem. Tuleks kutsuda rohkem esinejaid malevatesse rääkima (ja mitte ainult kohalikke, miks mitte tuua kohale mõni noorte jaoks oluline kuulsus või väga tuntud inimene), vaadata laiema pilguga tööandjate osas ringi. Küsimine ei maksa midagi ja kes teab, milline äge koostöö võib välja kujuneda ettevõttega, mis maleva kontekstis tundub esialgu "mittetraditsiooniline", lasta paar päeva malevast tegeleda nt töövarju temaatikaga, kindlasti iga aasta proovida kaasata töötubasid (seminaril tutvustatud meditsiinivaldkonna töötuba oleks superlahe kogemus lastele), teha rohkem koostööd teiste malevatega ja siinkohal pole maakonna piiridel vahet.

Muudame maailma paremaks ja teenime tulu

2017. aasta viimane seminar "Muudame maailma paremaks ja teenime tulu" õpetas tundma sotsiaalseid ettevõtteid ja panema end proovile sotsiaalse ettevõtjana.

"Sotsiaalsed ettevõtted müüvad oma tooteid või teenuseid eesmärgiga muuta maailma paremaks. Seminari eesmärgiks oligi avastada sotsiaalses ettevõtluses peituvaid võimalusi nii malevakorraldajate kui noorsootöö ja kogukondade jaoks laiemalt," ütles Proos.

Seminar võimaldas kohtuda sotsiaalsete ettevõtjatega, kes muudavad Eestit paremaks siin ja praegu, saada ülevaate sotsiaalse ettevõtluse "kuumadest teemadest" meil ja mujal, kaardistada koostöövõimalusi sotsiaalsete ettevõtetega noorsootöö osas laiemalt kui ka malevate korraldamise jaoks ning panna iseennast proovile sotsiaalse ettevõtte loomise teekonnal ühiskondliku vajaduse märkamisest kuni tegevus- ja ärimudeli loomise ning mõju hindamiseni.

Seminari võõrustanud Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku (SEV) eesmärk on sotsiaalsete ettevõtete arvu, suutlikkuse ja mõju suurendamine Eestis ning sotsiaalse ettevõtluse väärtustamine tegevusvaldkonnana meie ühiskonnas. Tänase seisuga on SEVil 51 liiget üle Eesti.

Jaan Aps: Kokkupuude sotsiaalse ettevõtlusega aitab noori ette valmistada julgelt silmitsi seismiseks ühiskondlike probleemidega
koolitaja ja päevajuht

Malevakogemuse rikastamiseks sotsiaalse ettevõtluse teemaga on mitmeid põnevaid võimalusi. Näiteks tasub noortele korraldada töövälise programmi osana simulatsiooni, mille raames õpitakse tajuma ja sõnastama ühiskondlikke vajadusi ning töötatakse nende lahendamiseks välja sotsiaalsete ettevõtete ärimudelid. Teisalt saab programmi osana minna sotsiaalsetesse ettevõtetesse ekskursioonile, talgutele või korraldadagi malev mõne sotsiaalse ettevõtte juures.

Kokkupuude sotsiaalse ettevõtlusega aitab noori ette valmistada julgelt silmitsi seismiseks ühiskondlike probleemidega, millega nad edaspidises elus niikuinii kokku puutuvad. Vastav isiklik kogemus noorsootöö raames avardab noorte valikuid nii tööalaselt (seoses karjäärivalikutega) kui maailmavaateliselt (näiteks teadlikumate tarbijatena).

Osa noori ei pruugi huvituda ettevõtlusõppest, teised aga kodanikuharidusest. Neist esimeste jaoks annab "sotsiaalsus" mõtestatuse ettevõtlusele, teistele aga saab selgeks, et ettevõtlusega tegelemine ei välista ühiskondlikele väljakutsetele keskendumist.

Osalejad hindasid enim võimalust saada uusi ideid oma töö jaoks nii sotsiaalse ettevõtluse tutvustusest, ettevõtjate endi esitlustest kui ka sotsiaalse ettevõtte loomise simulatsioonist. Positiivsena tõsteti esile koolituse põhisõnumeid: ideed on meie ümber ja meis endis olemas, lihtsalt tarvis neist kinni haaramiseks aega võtta ja siis tegutseda!

Korraldajatel oli hea meel lugeda ka mõne osaleja tagasisidet, et simulatsiooni käigus jäi liialt vähe aega ühiskondlike probleemide analüüsiks ja sotsiaalse ettevõtte ärimudeli lõuendi täitmiseks. See tähendab, et ollakse valmis teema veel põhjalikumaks käsitluseks.

Mari-Liis Paekivi: soovin, et noortel tekiks huvi töötegemise vastu reaalses maailmas
Rae Vallavalitsuse noorsootöö spetsialist

Mind kui malevakorraldajat pani mõtlema, kuidas kaasata erinevaid sotsiaalseid ettevõtteid maleva töösse. Malevakorraldajana ei taha ma vaid, et noored "venitaksid" oma tunnid päevas ära ainult kuskil rohides (mis on ka oluline ja vajalik), aga pigem soovin, et noortel tekiks huvi töötegemise vastu reaalses maailmas. Leian, et sotsiaalsete ettevõtete kaasamine annaks suurt lisaväärtust malevale ning laseks noortel teha nö päris asju ning näha ka head tulemust. Minul on plaan uurida, kas Rae vallas on mõni sotsiaalne ettevõte ning sooviksin neid näha koostööpartnerina tööandjatena malevas noortele.

Kristel Kolberg: uued ideed ja suunad on tegevuste planeerimisel võtmesõnadeks
Tartu noorte töömaleva üldkoordinaator

Seminaril osalesin eelkõige võrgustiku, sealsete inimeste pärast, kellega malevakorraldajana võin ka edaspidi kokku puutuda, kogemust jagada ning koostööd teha. Malevakorraldajana on uued ideed ja suunad võtmesõnadeks tegevuste planeerimisel. Uusi lahendusi ja vaatenurki tuuakse üha enam välja ning seminar oli hea võimalus ühe osana sellest - sotsiaalse ettevõtlusega lähemalt tutvuda.

Sotsiaalne ettevõte on võimalik maleva tööandja, nii nagu ka meil Tartu noorte töömalevas on selleks näiteks MTÜ Eesti Trükimuuseum. Tagasisidele tuginedes pakub see rühm noortele suurt huvi, noored tõid välja meeldiva töö ja töökeskkonna ning erinevate inimestega kohtumise. Teise võimalusena on suunata idee sotsiaalsest ettevõtlusest noorteni koostööpartnerite näol, st tutvustades võimalusi, omal alal tegutsevaid inimesi ja külastada ettevõtteid.

Liida sisu
Eesti Noorsootöö Keskus
Sisselogimine
Liitu uudiskirjaga

Previous issues

Uudiskirja arhiiv