23.-26. oktoobrini arutab 260 Euroopa noortevaldkonna esindajat Tallinnas toimuval Euroopa Liidu noortekonverentsil selle üle, millistes suundades ja kuidas järgnevatel aastatel liikuda. Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna nõunik Ardo Rohtla räägib, mis teemad arutluse alla tulevad ning mis rolli konverents tulevikku vaadates mängib.

Euroopa Liidu noortekonverents on kahtlemata oluline sündmus. Aga kui oluline täpselt?

Eestis hakkame unistama. Analüüsime, millised on noorte ja noortevaldkonna põletavamad probleemid, arenguvajadused ja trendid. Järgmine eesistuja Bulgaaria juhib juba konkreetsemate lahenduste leidmist ning ülejärgmine eesistuja Austria ohjab konkreetsete tööriistade väljaarendamist. Ehk kolm eesistujat moodustavad trio, kes juhib protsessi probleemi kirjeldamisest toimivate lahendusteni. Nii toimub see kuuendat korda.

Meie teemaks laiemalt on noored ja noortevaldkonna tulevik. 2018. aastal lõppeb Euroopa Liidu noortestrateegia ja Euroopa komisjon on otsustanud, et koostatakse uus. Nüüd ongi õige aeg vaadata, millised on valdkonna mured, lootused ja soovid. Noortekonverentsi raames võtame selle teema üles.

Mida Eesti võrreldes varasemaga teisiti teeb?

Kogu Euroopa mastaabis mängib noortevaldkonna kujunemisel olulist rolli poliitikakujundajate aktiivne arutelu noortega selle üle, mis on neile oluline, milliseid arenguid nad näha soovivad jne. Seda protsessi nimetatakse struktuurseks dialoogiks. 

Eesti ambitsioon on seda protsessi värskendada. Tahame tuua juurde uurimiskompetentsi, et arutelusid, dialooge ja küsitlustulemusi analüüsiks ka noorsoouurijad ning seeläbi saada paremat ja sisukamat infot.

Teiseks soovime, et osalema oleks kaasatud rohkem erineva taustaga noori ja seda muudame juba noortekonverentsil, kus osalejaskond on varasemast kindlasti mitmekesisem. Peame äärmiselt oluliseks, et uue noortestrateegia koostamisel saaks arvesse võetud võimalikult erinevad seisukohad. Me mõistame, et see on keeruline, kuid tahame sel teel astuda esimesed sammud.

Kolmandaks muudame konverentsi metoodikat. Kuna meie ülesanne trio esimese eesistujana on unistada, siis oleme leidnud koolitajad, kes looks vabama õhkkonna ja võimaldaks nö iseorganiseeruvaid arutelurühmi selle asemel, et teemad ja nende arutlejate koosseisud ette määrata. Peamised kõlama jäävad teemad saavad noortekonsultatsioonide aluseks.

Kuidas jõutakse noortekonsultatsioonidest reaalsete tulemusteni?

Kuidas konsultatsioon läbi viia, otsustab iga riik ise. Eestis veab seda Eesti Noorteühenduste Liit, kes lepib metoodika kokku siseriiklikus töörühmas ning edastab kogutud info ja analüüsi Euroopa tasandile. Tahame teada, mida noored elust arvavad, millised on nende soovid ja unistused.

Selle küsitluseni jõuame novembris, uuel aastal anname sisendi Euroopa Komisjonile, kes hakkab uut strateegiat kokku panema, tuginedes selles lisaks konsultatsiooni tulemustele ka muudele analüüsidele ja sisenditele. Uus Euroopa Liidu noortestrateegia saab aluseks liikmesriikide tegevustele noortevaldkonnas. 

Mis on noortekonverentsi olulisemad teemad?

Konverentsi kaudu eraldi me Eesti sisendit esile tõsta ei püüa, kuid eesistumise põhiteemasid on kolm: Euroopa noorte ja noortevaldkonna tulevik, nutikas noorsootöö ja vabatahtlikkus.

Nutikas noorsootöö tähendab eelkõige nutikate lahenduste kasutamist noorsootöös. Innovaatilisuse, uute meetodite ja vahendite kasutamise osas vaadatakse kindlasti Eesti poole. Vabatahtlikkuse suunal on oluline Euroopa Solidaarsuskorpuse aluste väljatöötamine. Selle abil abil luuakse noortele võimalused kas oma koduriigis või välismaal vabatahtlikus tegevuses osalemiseks või sellistes projektides töötamiseks, mis on suunatud Euroopa kogukondadele ja inimestele.

Liida sisu
Eesti Noorsootöö Keskus
Sisselogimine
Liitu uudiskirjaga

Previous issues

Uudiskirja arhiiv