Aasta sündmus avalik hääletamine

AASTA SÜNDMUS NOORSOOTÖÖS
Avalik hääletamine

Hääletada saab kuni 7. detsembrini 2015 a. (k.a.) e-maili teel tunnustamine@entk.ee. Kategooria avaliku hääletuse tulemused kinnitab noorsootöötajate tunnustuskomisjon.

Kandidaadid (täpsema info saamiseks klikkige kandidaadi nimetuse peal):

[collapse][title] 1. Haljala Gümnaasiumi poiste võistkonna osalemine Koolide Maailmameistrivõistlustel Korvpallis Prantsusmaal, Limogesis [/title]

Aeg: 17. aprill - 25. aprill 2015 a.
Korraldaja: Eesti Koolispordi Liit

Osalemine taolisel suursündmusel andis nii osalenud noormeestele kui nende kaudu teistelegi palju: võõrkeele praktiseerimine erinevas  koolikeskkonnas, kogeda teistsugust kultuurikeskkonda, saada noortel ise-ja koostegemisest väärtuslikke kogemusi. Rahvusvaheline seltskond loob head tingimused enese proovile panekuks rahvusvahelises keskkonnas ja suhtluseks erineva kultuuritaustaga inimestega. 12 noort viisid saadud rahvusvahelise kogemuse edasi oma tutvusringkonnale, võimendades võimalust edaspidisekski erinevate noorte rahvusvaheliseks koostööks.

Eesti Koolispordi Liidu (EKSL) Koolide Korvpalli MM-i katsevõistlused toimusid 15. septembril Õismäe Sportmängude Hallis. Poiste arvestuses osales katsevõistlusel 3 kooli Tallinna Reaalkool, Rapla Ühisgümnaasium ja Haljala Gümnaasium. Katsevõistluse võitis Haljala Gümnaasiumi võistkond treener Raivo Tribuntsovi juhendamisel. Võiduga sai Haljala Gümnaasium õiguse ja sellega kaasneva kohustuse esindada Eestit Koolide Korvpalli Maailmameistrivõistlustel. Koolide MM võistlustele pääses osalema 32 erineva riigi poiste ja 28 riigi tüdrukute võistkonnad.

Haljala Gümnaasiumi noortele oli see erakordne võimalus näidata oma oskusi, tutvustada kodupaika ning saada kogemusi. Meeskonda kuulus 11 õpilast ja treener Raivo Tribuntsov.

Võistkond tegi MMile pääsemiseks palju tööd- algselt kõlanud summad kõlasid siis ning praegugi ulmeliselt. Tänu kooli, vallavalitsuse ning kohalike ettevõtjate toetusele jõuti maakoolina 32 meeskonna seas 22. kohale, kuid alistati siiski näiteks esikümnesse mahtunud Serbia tiimi.

Haljala noorte osalus antud sündmusel oli justkui mitmete Euroopa riikidest pärit noortegruppide omavaheline koostööprojekt, kui omamoodi rahvusvaheline noortevahetus 720 noort. MM oli hea võimalus õppida tundma teisi kultuure ja noori teistest riikidest, avardas noorte maailmavaadet, võimaldas luua koostöö- ja sõprussuhteid teistest rahvustest noortega ning andis hea võimaluse keelepraktikaks. Edendasime kultuuridevahelist suhtlust ning mõistmist ja austust erinevate rahvuste vahel.

Haljala Gümnaasiumi poiste võistkonna osalemine Koolide Maailmameistrivõistlustel Korvpallis Prantsusmaal, Limogesis tõi väiksele maakoolile võimaluse olla edukalt esindatud maailmameistrivõistlustel ning näidata, et väiksus ei loe tegelikult midagi, kui tahtmine on suur. Nagu ütles Haljala vallavolikogu esimees poistele enne ärasõitu: Töökus võidab talendi, kui talent ei ole töökas.

[/collapse]

[collapse][title] 2. Heakorra nädal [/title]

Aeg: 26. oktoober - 30. oktoober 2015 a. 
Korraldaja: Haabersti Vaba Aja Keskus

Noorsootöötajad koostöös Haabersti linna noortega korrastasid noorte kogunemiskohti. Tehti korda nii äsja avatud rulapark kui ka kohalik noortekeskus. Eesmärgiks oli nende tähelepanu pöörata heakorrale, anda neile võimalus panustada kogukonna heaks ning innustada neid koos tegemisele. Osalemine enda ja ümbritseva elu korraldamisel ja vabatahtlikus tegevuses loob baasi tugeva kodanikuühiskonna arengule.

Heakorranädala raames toimus ka tasuta asjade laat, kuhu kõik soovijad said tuua asju, mida teistele tasuta jagada. See õpetab noortele märkama enda ümber vähekindlustatud inimesi ning neist hoolima. Samuti on tähtis noori teadvustada taaskasutuse tähtsusest.

Olulisemaks eesmärgiks oli noorte innustamine kodukohta panustamisel ning tunnustamine nende tehtud abi eest. Selleks korraldati ka tänuüritus, kus aktiivsetele abilistele korraldati mõnus õhtupoolik hea toidu ning meenetega Haabersti Linnaosa Valitsuse poolt.

Oktoobri viimasel nädalal viis Haabersti Vaba Aja Keskus läbi heakorranädalat, mille raames tehti korda värskelt avatud rulapark ja Haabersti noortekeskus ning selle ümbrus. Lisaks toimus heakorra nädala viimasel päeval noortekeskuses noortele tublidele abilistele tänuüritus ning tasuta asjade laat.

Noortega koos pesti puhtaks rulapargi soditud seinad, puhastati pargi ümbrus prügist ning riisuti lehed kokku. Kuna tegemist on populaarse noorte kogunemiskohaga, siis on ainuõige selle ümbrust just koos noortega korrastada.

28. oktoobril jätkati koristustöödega Haabersti noortekeskuses ja selle ümbruses. Noortega koos korrastati noortekeskuse siseruumid, pesti aknad, sorteeriti inventari ja loomulikult puhastati ka noortekeskuse ümbrus prügist.

Peale töökat nädalat toimus Haabersti noortekeskuses tasuta asjade laat. Heakorranädal lõppes tänuüritusega, mille raames pakuti tublidele noortele abilistele head ja paremat ning anti üle meened tehtud töö eest.

Aktiivselt võttis osa ligi 40 noort mõlemal päeval ning tunnustamisüritusele olid kõik oodatud. Heakorra nädal aitas kokku tuua kodukandi noored tänu millele kogukonna osalus suurenes.

Heakorranädal oli hea viis kaasata kõiki aktiivseid Haabersti linnaosa noori, kes tahtsid ise midagi enda kodukoha heaks ära teha. Noorte kaasamine heakorra töödele tekitab neis vastutust hoida enda ümbrust korras ning vajadusel ise käed külge panna ja linna pilti parandada. Antud üritusse olid kaasatud ka vähemate võimalustega noored, et neid noortekeskuse tegevustesse rohkem kaasata ning neile vaba aja tegevusi pakkuda. Noortel on väiksem risk olla tõrjutud, sest nad on kaasatud meie tegevustesse. Noorte aktiivse osaluse toetamine kogukonnas ja otsustes.

[/collapse] [collapse][title] 3. Ideede Laat [/title]

Aeg: 8. aprill 2015 a. 
Korraldaja: Lääne-Viru maakonna erinevad osapooled

Erinevate valdkondade ja ametkondade koostöö arendamine noorte kaasamise kaudu ettevõtlikkuse, tehnika ja tehnoloogiahariduse propageerimisel ja arendamisel maakonnas, õpilasfirmade, noorte leiutiste ja ideede avalikkusele tutvustamine. Aluseks on noortevaldkonna arengukava 2014-2020 eesmärk - Võimaluste suurendamine noorte loovuse arendamiseks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks

Maakonna noorsootöö-ja haridusasutused, riigiasutused (politsei, maakonnaamet, keskkonnaamet), kaitseliit, haigla  vabaühendused ning noored esitlesid Rakvere ametikooli ruumes avalikkusele tegevusi (esitlused, töötoad, katsetused), mis tõid esile noorte ettevõtlikkust ja tegevust tehnika ja tehnoloogia valdkonnas.  Külas oli ka teadusteater Tipp ja Pauk, Psühhobuss ning AHHAA Teadusteater. Väljas oli üle 30 esitleja, töötoa maakonnast ja kaugemalt.  Laata külastas üle 1000 noore. Ideede laat oli 2015.a suurim noorteüritus maakonnas, millele järgnes suvel juba  jätkuüritusena esimene  Ideede laager.

Antud üritus on suurim üritus, kuhu on kaasatud nii palju ja erinevaid asutusi ja organisatsioone, mis tegelevad otseselt või kaudsemalt noortega – alates koolides ja noortekeskustest kuni haiglani välja. Suur roll on ka noortel endil, kes saavad lisaks osalemisele ka ise töötubasid läbi viia või õpilasfirma tooteid/tegevusi maakonnas tutvustada.

Ideede laat toimus 4. korda, selle aja jooksul on kasvanud maakonnas robootika- ja tehnikaringide ja neis osalejate arv ning tehnikaringide valik on samuti muutunud mitmekesisemaks.

Tagasiside on olnud nii noortelt kui koostööpartneritelt väga hea. Kindlasti toimub Ideede laat ka 2016.a ja edasi arendatakse ka  Ideede laagrit.

Meediakajastus:

 http://www.vnl.ee/artikkel.php?id=10388; http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=virumaateataja20150411.2.12.1&e=-------ru-10--1--txt-txIN%257CtxTI%257CtxAU%257CtxTA-%2522poliitikud%2522-ILLUSTRATION-----Aivar+Hundim%25C3%25A4gi---

 

Ideede laat on maakonnas kõige enam  ja erinevaid koostööpartnereid kaasav  noorteüritus, mis on kujunenud ettevõtlikkuse arendamisel, tehnika- ja tehnoloogiahariduse propageerimisel eestvedajaks.

[/collapse] [collapse][title]4. Lihula Eurovisioon [/title]

Aeg: 8. mai 2015 a.
Korraldaja: Lihula Gümnaasium

Noorsootöö lähtub noorsootööseaduses järgmistest põhimõtetest:

•        noorsootööd tehakse noorte jaoks ja koos noortega, kaasates neid otsuste tegemisse;

•        tingimuste loomisel teadmiste ja oskuste omandamiseks lähtutakse noorte vajadustest ja huvidest;

•        noorsootöö põhineb noorte osalusel ja vabal tahtel;

•        noorsootöö toetab noorte omaalgatust;

•        noorsootöös lähtutakse võrdse kohtlemise, sallivuse ja partnerluse põhimõttest.

Lähtudes  Eesti seatud eesmärkidest on perioodil 2014-2020 noortevaldkonnas fookuses:

  • Rohkem võimalusi loovuse arendamiseks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks.
  • Ebavõrdsete olude mõju vähendamine noore arenguvõimalustele ja tõrjutuse vältimine.
  • Aktiivne osalus kogukonnas ja otsustes.
  • Edukus tööturul.
  • Kvaliteetne noortepoliitika ja noorsootöö

Lihula Eurovisiooni korraldamine järgis eranditult neid kõiki. Võib-olla ainult edukus tööturul on Lihula Eurovisiooni kontekstis natuke üldisemalt seotud. Ehkki sellise sündmuse korraldamine annab hea kogemuse ka tööturule sisenemiseks. Eriti olulised oli noorte omaalgatus, loovus ja kogukonna kaasamine.

Lihula Eurovisiooni kolm peakorraldajat Eliise Tiidussalu, Epp Sillukse ja Heini Heinlaid unistasid julgelt ning olid nõus enda visiooni teostamise nimel meeletult tööd tegema. Nende kolme noore eestvedamisel ja Lihula Gümnaasiumi koolipere ning kogukonna abiga sai teoks midagi uskumatut. Lihula kultuurimajas toimus esimest korda ajaloos sündmus, millest sai osa peaaegu neljakohaline arv publikut. Seda  tänu sellele, et koostöös Haapsalu kolledži rakendusinformaatika tudengitega loodi võimalus Eurovisiooni jälgida ka veebiülekande vahendusel. Õhtujuhtideks olid Noorteparlamendi juhatuse liikmed Eliise Tiidussalu ja Roger Tibar. Ja sündmuse sisu ehk eeskava loomisel lõik kaasa kogu koolipere. Samal ajal peeti Lihulas Lihulas Euroopa Noortenädalat. Moldovast, Hispaaniast ja Saksamaalt pärit Euroopa Vabatahtliku Teenistuse vabatahtlikud, tutvustasid noortele erinevaid rahvusvahelisi võimalusi ning lõid kaasa Eurovisiooni korraldusmeeskonnas. Üle-eestilise „Ettevõtliku Kooli“ edulugude konkursil kategoorias “Parim noorte algatus” võitis 2015 a –l Lihula Eurovisioon, mis sai ühtlasi ka Swedbank eripreemia kogukonna kaasamise eest. Kogukonna kaasamine ongi üks olulisemaid märksõnu selle sündmuse juures. Väikeses maapiirkonnas on väga raske teha põnevat ja sisukat noorsootööd kui see kogukonnale korda ei lähe.

Alljärgnevad numbrid tõendavad kui paljudele inimestele on Lihula Eurovisioon korda läinud. Piirkonna noored ja noorsootöö on saanud väga suure koostöökogemuse ja motivatsioonielamuse. Peale seda on Lihulas juba mitmeid uusi algatusi, sest positiivsed kogemused innustavad ju uutele tegudele. Samuti küsivad Eurovisiooni korraldamise kogemusi teiste piirkondade inimesed, kes soovivad ka suuri sündmusi korraldada.

Lihula Eurovisioon numbrites

•        200+ koolipere liiget, kellelt tuli Eurovisiooni sisu;

•        500+ külalist, kes peost kohapeal osa said;

•        7 otseülekande kaamerat;

•        300+ ekraani, mille vahendusel jälgiti sündmust läbi veebi;

•        50+ otseselt või kaudselt korraldamisse kaasatud inimest, kes panustasid oma aja, energia, nõu, jõu või rahaliste vahenditega;

•        2500+ vaatamist on Lihula Eurovisiooni rahva lemmikul;

•        10 000+ vaatamist on kõigil teistel Youtube’is olevatel etteastetel kamba peale kokku.

http://lihulateataja.ee/varia/lihula-eurovisioon-on-ule-eestilise-edulugude-konkursi-voitja/

http://noortehaal.delfi.ee/news/elu/lihula-koolinoorte-eurovisioonil-tehti-ajalugu?id=71502677

 

Eliise Tiidussalu :  Uskumatu, kuidas ümbritsevate inimeste kaasabil võib ühest tühipaljast mõttest saada midagi nii võimsat. Ma ei oska öelda muud, kui et olen üli-üli-ülitänulik, et meil on selline kogukond, sellised inimesed, selline vald, selline kool. Usun, et üheskoos tegutsemise jõud on see, mis muudab kõik võimalikuks”. Lihula Gümnaasiumi direktor Janar Sõber: “Elame 21. sajandil ja meie kooli õpilased peavad saama teha 21. sajandi asju. On ju meie lõppeesmärk kasvatada kodukanti oluliseks pidavaid maailmakodanikke, kes saavad kõikjal hakkama.” Lihula Eurovisioon on suur noorte, kooli ja kogukonna koostööprojekt, kuhu olid kaasatud ka välisriikide noored. Nüüdseks on juba Lihula meeskonnalt uuritud kuidas sellist sündmust tehniliselt läbi viia ja mida silmas pidada. Ehk saavad ka teised julgust suurelt unistada ja oma unistusi ka ellu viia.

[/collapse]
[collapse][title] 5. MTÜ Tartumaa Noorsootöötajate Ühenduse loomine ja kaheksa noortekeskuse koostööpusle projekt [/title]

Aeg: 2015 a. 
Korraldaja: MTÜ Tartumaa Noorsootöötajate Ühenduse asutajaliikmed

Käesoleva aasta kevadel asutasid noorsootöötajad MTÜ Tartumaa Noorsootöötajate Ühenduse, mille eesmärk on Tartu maakonnas noorsootöötajate esindamine, noorsootöö erinevate valdkondade arendamine ning ühistegevuste korraldamine. Ühendusse saavad kuuluda noortekeskused, noortetoad ainult läbi kohaliku omavalitsuse vallavolikogude otsuse, kes määrab ka valla esindaja noorsootöö alal. Samas on võimalik ühendusega liituda üksikisikutel, kes noorsootöös osaleda ja noortevaldkonda  toetada soovivad. Igal aastal on Tartumaa avatud noortekeskustel võimalus taotleda tegevuste elluviimiseks toetust Tartu Maavalitsuselt avatud noortekeskuste projektikonkursi raames. Aprillikuus kirjutasid MTÜ Tartumaa Noorsootöötajate Ühenduse asutajaliikmed kaheksa noortekeskuse koostööpusle projekti.  Projekti peaeesmärk on arendada noortele sobiv sotsiaalne keskkond ja käivitada toetava koostöövõrgustiku tegevus ning tõsta noorte teadlikkust Tartumaa erinevatest piirkondadest ja sealsetest noorte koostegutsemise võimalustest.

MTÜ Tartumaa Noorsootöötajate Ühenduse tegevus on suunatud eelkõige noortele, noorsootöötajatele ning noorsootöö valdkonnas tegutsevatele vabatahtlikele ja headele koostööpartneritele. Tartumaa noorsootöötajaid koondava ühenduse asutamisotsusele kirjutasid alla Airi Park, Sirje Meriste, Külli Pann, Lea Järv, Nõo valla esindaja Egle Hänilane, Elva linna esindaja Mirja Jõgi, Ülenurme valla esindaja Kersti Leis, Luunja valla esindaja Kadi Kalmus, Meeksi valla esindaja Inga Rõžova, MTÜ Kallaste Noortekeskuse esindaja Svetlana Amelina ning MTÜ Õnnemaa esindaja Kaisa Alliksaar . MTÜ Tartumaa Noorsootöötajate Ühenduse juhatuse esimeheks valiti Kersti Leis, juhatuse liikmeteks Svetlana Amelina, Mirja Jõgi, Kadi Kalmus ja Airi Park. Ühenduse loomisel oli igati toeks Tartu Maavalitsuse noorsootöö peaspetsialist Riina Sepma. Ülevaade tegevustest on antud Tartu maavanemale ja TOL-ile. Ühendusel on pidev koostöö Tartu Maavalitsusega ning Tartu Maavalitsusel on ühendusele tugev toetus kõikidel tasanditel, toetades ka ühenduse tegevusi. Kaheksa noortekeskuse koostööpusle projektile andis hindamiskomisjon väga positiivse hinnangu. Projektist võtavad osa Elva Avatud Noortekeskus, Ilmatsalu Noortekeskus, Ülenurme ning Tõrvandi Pere- ja Noortekeskus, MTÜ Kallaste Noortekeskus, Luunja Noortekeskus, Nõo Noortekeskus ja Mehikoorma Avatud Noorteklubi.  Projekti raames aset leidvaid sündmusi jäädvustavad Lähte Ühisgümnaasiumi Re:TV meediaõpilased, projekti lõpus valmib õppefilm Tartumaa noortekeskustest. Iga kuu, alates maist ja lõpetades detsembris, külastatakse projektis osalevate valdade noortekeskuseid ning viiakse läbi ühistegevused. Tabelis on esitatud väljasõitude kuupäevad ning lühikirjeldus sellest, millisele sihtgrupile väljasõit on mõeldud ja  milliseid tegevusi pakutakse.

MTÜ Tartumaa Noorsootöötajate Ühenduse loomine näitas, et koostegemine toimib suurepäraselt ja annab noorsootöötajatele motivatsiooni, teotahet ja julgust noorsootööd jätkusuutlikumaks muuta.  Sellel aastal on ühendusega liitunud läbi vallavolikogude otsuste ka Puhja ja Tähtvere vald. Läbirääkimised on veel mitme Tartumaa vallaga, kes teevad oma otsused kas aasta lõpul või 2016 a. alguses. Ühenduse tegevuskavas on ettepanekud teha koostööd kutsekojaga – arutada koos läbi  eneseanalüüsi huvides kutsekoja poolt välja töötatud portfoolio alusel, kaardistada noorsootöötajate olukord Tartumaal, teha SWOT analüüs, osaleda SANA projektikonkursil, esitada pikaajaline  ühenduse liikmete koostööprojekt 2016 a ning koostada noorsootöötajatele internetiküsitlus. Teha taotlus ka Tartumaa Arendusseltsile, teemaks õpilasmalevad kohalikes omavalitsustes. Üldkogu korraldatakse 2016.a. jaanuaris. Ühisprojekt - Kaheksa noortekeskuse koostööpusle andis ülevaate ühenduse liikmete noortekeskuste olukorrast ja tööst, noored on omavahel tutvunud ja oodatakse järgnevaid kokkusaamisi ja tegevusi, mis on eespool kirjas.

 

MTÜ Tartumaa Noorsootöötajate Ühenduse loomisega on noorsootööd tunnustatud omavalitsuste vallavolikogude tasandil ja tegemist on uudse ühendusega isegi kogu Eesti mõistes (vähemalt hetkel toimivatest peaks ta olema ainus). Noortekeskuste koostööpusle projekt on väga laiahaardeline ja omanäoline projekt, millega kaasati tõepoolest suur osa Tartumaa valdadest ning liitumissoovist on hiljem andnud märku veel mitmed. Projekt oli kokkuvõttes väga edukas ja hetkel kavandatakse juba ka jätkuprojekti.

[/collapse]

[collapse][title] 6. Muhu Noortekeskuse uute ruumide valmimine [/title]

Aeg: September 2015 a. 
Korraldaja: Muhu Vallavalitsus

Uue noortekeskuse valmimine aitab kaasa noorsootöö valdkonna arendamisele, kuna noortel on avaramad võimalused arenguks ja eneseteostuseks ning rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks.

Muhu Noortekeskusel on varasemaga võrreldes kasutada rohkem kui neli korda suuremad ruumid, mis võimaldab oluliselt parandada vaba aja veetmise ja huvitegevuse võimaluste kättesaadavust ning valikut ja kvaliteeti. Noortekeskusesse on rajatud õppeköök ning omanäoline ja kaasaegseim multimeedia-, heli- ja videostuudio Saare maakonnas. Erivajadustega külastajate jaoks on hoones olemas inva platvormtõstuk

Lisaruumide olemasolul on võimalik mitmel huviringil või erineval tegevusalal paralleelselt tegutseda, ringide arvu suurendada. Muhu Noortekeskusel on tihe koostöö Orissaare, Pöide, Valjala jt noortekeskustega, ühiselt on ellu viidud erinevaid projekte. Edaspidi on noortel veelgi rohkem võimalusi oma ideid realiseerida.

Muhu Noortekeskuse uute ruumide valmimine aitab kaasa noorsootöö valdkonna arendamisele ja ühtlasi kattub ka Noortevaldkonna arengukava 2014-2020 üldeesmärgiga, milleks on noortele arenguks ja eneseteostuseks avaramate võimaluste tagamine. Kaasaegse multimeedia-, heli- ja videostuudio võimalused on baas, mis võib motiveerida erialaseid teadmisi juurde õppima ja valdkonnas tulevikus ka tööd leidma.

[/collapse]
[collapse][title]7. Pikaajaline rahvusvaheline arenguprogramm LEVEL UP![/title]

Aeg: Mai 2015 a. – märts 2016 a.
Korraldaja: SA Archimedes Noorteagentuur

Level UP annab märkimisväärse panuse õppimisdimensiooni arendamises noorsootöös ja aitab Eesti noorsootööl teha suurt sammu suurema tunnustatuse suunas. Eksperimentaalprogrammi raames on noorsootöötajad saanud kohalikuks kasutuseks tööriista, mis oli enne kättesaadav üksnes rahvusvahelistes projektides. Lisaks said nad ka koolitust selle tööriista kasutamiseks.

SA Archimedes Noorteagentuur koostöös Läti büroo “Agency for International Programs for Youth”, SALTO Koolituse ja Koostöö ressursikeskuse  ja Euroopa Komisjoniga alustas 2015.a kevadel mitmekuuse eksperimentaalse arenguprogrammiga, mille eesmärk on arendada noorsootöötajate pädevusi noorte õppimise ja õppimise analüüsimise juhendamisel kasutades Noortepassi lähenemist. Arenguprogramm “LEVEL UP! Õppimise toetamine noorsootöös” aitab paremini mõtestada eri arusaamu õppimisest ja selle potentsiaalist noorsootöö tegevustes. Programmiga soovitakse märgata ja väärtustada noorte õpikogemusi ning õppimise mitmekülgsust, et aidata noortel oma õpikogemusi avastada ja mõtestada. Laiemas perspektiivis soovitakse viia Noortepassi kui mitteformaalse õppimise tööriista väljapoole Erasmus+: Euroopa Noored programmi.

 

Programmil on kaks väga olulist mõjusuunda: esiteks, mõjutab see otseselt noorsootöö kvaliteeti, kuna programmis läbinud osalejad mõistavad palju paremini õppimise olulisust noorsootöös ning oskavad õppimisprotsessi planeerida ja juhtida. Teiseks, on Noortepassi sertifikaat ka suur samm noorsootöö tunnustamise suunas. Esmakordselt on noorsootöös osalevatel noortel võimalus saada kohaliku tegevuste tulemusena tunnistus, mis on koostatud nende eneseanalüüsi põhjal ning annab ka valdkonnavälisele inimesele ülevaate sellest, millest täpselt noor osa võttis ja kuidas see teda arendas.

 

Noortepassi toomine kohalikule tasandile on suur samm mitte ainult Eesti noorsootöö jaoks, vaid ka kogu Euroopa jaoks. Eesti ja Läti on esimesed riigid, kes koostöös SALTO keskusega ja Euroopa Komisjoniga selle teekonna ette võtsid ja teisele riikidele eeskujuks olid. Kohalikul tasandil tähendab see aga uue dimensiooni avanemises noorsootöö jaoks: lisaks tegevuste kvaliteedi (mõtestatuse) tõusmisele, paraneb selle programmi tulemusena ka noorsootöö nähtavus ja tunnustatus. Loodetavasti tulevikus paraneb märkimisväärselt tänu Noortepassi rakendamisele ka noorsootöös osalenud noorte konkurentsivõime tööturul.

[/collapse] [collapse][title]8. Pilootprojekt “Noortekohtumised”[/title]

Aeg: 1. veebruar – 31. detsember 2015 a. 
Korraldaja: SA Archimedes Noorteagentuur

Pilootprojekti “Noortekohtumised” eesmärk on soodustada Eestis elavate 11-16-aastaste erineva emakeelega noorte omavahelist suhtlemist, teineteisemõistmist ja arengut. Noortekohtumiste laiem eesmärk on kultuurilise teadlikkuse, avatuse ja sallivuse kasvatamine osalejates ja ühiskonnas tervikuna.

Noortekohtumised loovad noortele võimaluse:

•        erinevate mõtteviiside, kultuuride ja väärtustega tutvumiseks

•        huvipakkuva teema paremaks tundmaõppimiseks

•        võtmepädevuste arenguks

•        uute tutvuste loomiseks ja mõttekaaslaste leidmiseks

Noortekohtumiste projekt on uus algatus noorsootöös, mis aitab lähendada Eestis elavaid erineva kultuuritaustaga noori, kes muidu omavahel eriti kokku ei puutu. Läbi ühise huvi ja tegevuse õpivad noored teineteist paremini tundma ja arendavad ka keeleoskust. Noortekohtumine on  Eestis elavate erineva kultuuritaustaga noortegruppide koostööprojekt, mille töötavad välja ja viivad ellu noored ise ning kus tegeldakse noorte jaoks oluliste ja huvipakkuvate teemadega. Projekti põhitegevus on noorte omavaheline kohtumine ja teemaprogrammi elluviimine, mille kaudu:

•        tutvutakse erinevate mõtteviiside, kultuuritraditsioonide ja –väärtustega

•        õpitakse lähemalt tundma huvipakkuvat teemat (nt kunst, kultuur, ajalugu, haridus, tööturu võimalused, tervislikud eluviisid sh sport, meedia, tehnoloogia, keskkond) paremini tundma

•        arendatakse oma keeleoskust leitakse uusi sõpru ja kaaslasi.

Projektiga on loodud sõbralikuma Eesti kujunemist toetav uus koostöövorm , mis on kasulik eeskätt noortele kuivõrd ühendab koolis (teoreetilisema) ja noorsootöös (praktilisema) õppimise ning võimaldab seda mitmekultuurilises seltskonnas. Senised kogemused näitavad, et tihenenud on koostöö noorsootöötajate ja üldhariduskoolide õpetajate  vahel. Läbi kogemuste ja noortekohtumisprojekte toetavate koolitus- ja nõustamistegevuste on olnud võimalik juba väga lühikese ajaga mõjutada oluliselt projekti elluviijate (sh näiteks  noortelaagrid, spordikoolid, huvikoolid) noorsootöös õppimise ja noorte aktiivse osaluse soodustamise kvaliteeti. Noortekohtumise mõju hindamiseks viiakse läbi uuring kõigi kohtumistest osa võtvate noorte ja noortejuhtide seas.

Vastavalt Eesti ühiskonna lõimumismonitooringule 2015, on 15-14-aastaste mitte-eestlastest noorte hulgas ainult veerandi jagu neid, kelle koostööpartnerite seas on eestlasi. Teisalt on kontaktide tase eri rahvustest inimeste vahel ja positiivsete hoiakute olemasolu nii lõimumise edukuse näitaja kui lõimumisprotsessi jätkusuutlikkuse oluline eeldus. Seetõttu peaks lõimumismeetmete hulka kuuluma rahvusgruppide vahelisi kontakte soodustava keskkonna loomine seal, kus see on võimalik (luues mitmerahvuselisi kooslusi koolides, töösfääris, vaba aja kasutuses, sh kultuuriüritustel, huvihariduses jm.).[1]

“Noortekohtumiste” pilootprojekti näol ongi tegu unikaalse üle-eestilise jätkusuutliku algatusega, mis loob võimaluse Eesti eri paigust pärit erikeelsete noorte koostööks. Tänaseks on pilootprojekti raames toimunud 26 erinevat Noortekohtumist kümnes Eesti maakonnas, mis on kokku viinud üle pooletuhande eesti ja vene noore üheskoos õppima, oma õpikogemust analüüsima ja teineteise vaatenurki paremini mõistma. On tavapärane, et kohtumistelt lahkutakse pisarsilmini liigutatuna, muutunud või avanenud hoiakutega ning selgete jätkutegevuste plaanidega edasiseks koostööks.


[1] http://www.kul.ee/et/eesti-uhiskonna-loimumismonitooring-2015

[/collapse] [collapse][title]9. SA Innokas ja TTÜ Mectory koostöö / Innokas ratastel[/title]

Aeg: Alates 17. juuni 2015 a.
Korraldaja: SA Innokas ja TTÜ Mectory

SA Innokas ja TTÜ Mectory koostöö on võimaldanud Innokal teha uue arenguhüppe.  17.juunil 2015 a sõlmiti koostööleping 3 aastaks. Tulenevalt koostööst on Innokas rohkem võimalusi loovuse arendamiseks, omaalgatuseks ja ühistegevuseks. Tegeledes juba varakult teadusega, inseneeriaga ja ettevõtlusega annab see kindlasti noortele tugeva positsiooni hilisemas tööelus.   Innokas ratastel vähendab ebavõrdseid olusid tulenevalt elukohast ja parandab teenuse kättesaadavust. Kõik see on ka otseselt noortevaldkonna arengukava 2014-2020 eesmärkideks.

SA Innokas on omanäoline noorte huvikeskus, kus tegeletakse väga fokuseeritult noorte arendamisele suunatud valdkondadega. Nende tegutsemise aluseks on:

•        Innokas on põhikoht noortel ning nende ideedel.

•        Innokas viib noored kokku mentoritega.

•        Innokas tegelevad mitmed õpilasfirmad.

•        Põhilised suunad on õpilasfirmad, keelte akadeemia ja robootika.

https://www.facebook.com/Sihtasutus-Innovatsioonikeskus-Innokas-220334434801546/

TTÜ Mektory ja Innokas alustasid koostööd Läänemaal loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia aladel, et populariseerida ning äratada noortes huvi teadlas- ja inseneri karjääri vastu. Koostöö eesmärgiks on propageerida innovaatilist lähenemist ja suurendada ettevõtlikkuse osa.

Innovatsioonikeskuses Innokas genereerivad Läänemaa noored uusi ettevõtlikke ideid, mida aidatakse ka ellu viia. Seal tegutsevad mitmed edukad õpilasfirmad.

Mektory kinkis Innokale ka 10 Unimati turvalist tikksae- ja treipinki. Innoka algatusel hakkas Läänemaa koolides, lasteaedades ja noortekeskustes ringi sõitma rekkaauto, mis on kujundatud tehnoloogiat täis klassiruumiks. Sinna paigutati ka Mektory kingitud seadmed. Eesmärgiks on tehnoloogia tutvustamine ka nendele noortele, kes elavad Haapsalust kaugemal. Algatus sai nimeks Innokas ratastel ja on leidnud suurt huvi nii oma maakonnas kui laiemalt. Tööpinkidega on Innoka õpilasfirmadel võimalus valmistada toodete prototüüpe ja teha esimesi katsetusi puutöö vallas. Väga suurt populaarsust on kogunud robootika suund, millega tegeletakse edukalt  nii kohapeal kui ka ratastel.

SA Innokas ja TTÜ Mectory koostöö on võimaldanud Innokal teha uus arenguhüpe.  Lisaks klassikalistele ANK-dele ja noorsootöö valdkondadele on Läänemaa noortele loodud head võimalused tegeleda ettevõtlusega või robootikaga. 2015 a sügisest sai Innokas juurde ka uue ruumi, mis anti eelkõige robootikute käsutusse ja  täitus noortega päevapealt.

Projekt Innokas ratastel on heaks võimaluseks viia arendavad ja toredad tegevused mistahes piirkonda ja vähendada elukohast tulenevat ebavõrdset olukorda noorte hulgas.  Juba on selle vastu tuntud huvi ka naabermaakondadest. 

“Innoka tegevus innovatsiooni, ettevõtlikkuse, teaduse ja tehnoloogia toetamisel Läänemaal on olnud märgatav,” ütles TTÜ prorektor ja Mektory direktor Tea Varrak. “Mektory keskuse ja Innokase vahel sõlmitud koostöölepingu eesmärgiks on panna alus Läänemaa ja Harjumaa senisest tihedamale koostööle. Keskendudes eelkõige noorte seas teaduse, tehnoloogia ja inseneeria rolli olulisuse teadvustamisele mõlemas maakonnas.“ 

 

Kahe tugeva organisatsiooni vaheline koostöö on oluline sündmus, mis tekitab sünergiat ja loob Läänemaa noortele uusi atraktiivseid võimalusi. Eriti tore on, et teadus ja inseneeria on tehtud noortele huvitavaks ja kaasakiskuvaks.

[/collapse] [collapse][title]10. Valimisea langetamine[/title]

Aeg: Mai 2015 a. 
Korraldaja: Riigikogu, Eesti Noorteühenduste Liit

Suurendab noorte osalust ühiskonnas kaasarääkimisel.

Valimisea langetamine, mis annab võimaluse noortel alates 16. eluaasta kaasa rääkida kohalikus elus.

Suurendab noorte rolli kohalikul tasandil, mõjutab nii hariduses kui ka noorsootöös kodanikuhariduse teemakäsitlust.

 

Tegemist väga mõjusa otsusega, mis puudutab otseselt noorte positsiooni ühiskonnas.

[/collapse] [collapse][title]11. Välitreeningute sari „Pop-up-treeningud“[/title]

Aeg: 3. juuni – 26. august 2015 a. 
Korraldaja: Tallinna Spordi- ja Noorsooamet

Välitreeningute sarja peamiseks eesmärgiks oli pakkuda noortele vanuses 16-26 kolme suvekuu jooksul võimalust osaleda korra nädalas erinevates välitreeningutes, et seeläbi leida enda jaoks sobiv treeningala, millega edaspidi kas iseseisvalt või treeneri juhendamisel tegeleda.  Ühtlasi meelitada spordi ja liikumise juurde just neid noori, kes muidu igapäevaselt piisavalt ei liigu, ning seda just suvel, kui inimesed soovivad rohkem aega vabas õhus veeta ja on kergem uut harjumust omandada. Teiselt poolt oli treeningprogrammi eesmärgiks tutvustada linnaruumis spordiga tegelemise võimalusi ja anda noortele juhiseid, kuidas iseseisvalt, tasuta ning lihtsate vahenditega enda tervise eest läbi liikumise hoolt kanda.

Noortevaldkonna arengukavas 2014-2020 on ühe läbiva põhimõttena välja toodud, et „noorsootöö toetab kõikide oma meetmetega noore tervist ja tervislikku eluviisi edendavaid väärtusi ja hoiakuid.“

Rahva tervise arengukavas 2009-2020 on välja toodud, et 1990. keskpaigast on noorukite tervisekäitumine märkimisväärselt halvenenud ning vähenenud on noorukite kehaline aktiivsus ja suurenenud tasakaalustamata toitumine ning kehakaal, mis koosluses teiste tervisekäitumistavadega võib viia suure tõenäosusega mitmete terviseprobleemide tekkimiseni hilisemas eas.

Mitmed hiljutised Eestis läbiviidud uuringudki kinnitavad sama tõdemust, et Eesti laste kehaline aktiivsus, milleks on 60 minutit mõõdukat kuni tugevat kehalist aktiivsust päevas, ei ole piisav. Kehaline aktiivsus langeb pidevalt laste vanemaks saades.

Välitreeningute sari „Pop-up-treeningud“ toimus Tallinna Spordi- ja Noorsooameti 2015. aasta jaanuaris alguse saanud „Noorte terviseteadlikkust ja –käitumist edendava programmi“ raames. Programmi eesmärgiks on edendada noorte tervist läbi liikumise ja toitumise seotud tegevuste ning selle väljatöötamisse on kaasatud noored ning erinevad koostööpartnerid.

Programmi ning selle erinevate tegevuste väljatöötamisel on olulisteks kriteeriumiteks, et terviseteadlikkuse ja –käitumise edendamine toimub läbi noorsootöö tegevuste; tegevuste väljatöötamisse kaasatakse noori ning tegevused on noorte jaoks kergesti kättesaadavad (tasuta, elukohale lähedal ning osalemiseks minimaalsed eeldused).

Nii kaasatigi programmi ja pop-up-treeningute väljatöötamisse näiteks nii linnaosade tervisedendajaid, koolide tervisenõukogu liikmeid, noorteühenduste esindajaid kui ka Tervise Arengu Instituudi esindaja. Pop-up-treeningute programmi väljatöötamise perioodil konsulteeriti mitme personaaltreeneriga, kellega koostöö jätkub erinevate projektide raames tänaseni.

Kolme suvekuu jooksul (03.06-26.08.2015) said noored igal kolmapäeval, kell 18.00 end proovile panna erinevates suvistes pop-up-välitreeningutes. Tasuta treeninguid viisid läbi professionaalsed treenerid (sh füsioterapeudid, jalgpalli-, jäähoki-, ujumis- ja korvpallitreenerid ning mitmed endised professionaalsed sportlased) erinevates paikades Tallinna linnaruumis. Toimumispaikadeks olid näiteks Stroomi rand, Kadrioru park, Kalamaja Kalmistupark, Sütiste park, Snelli staadion, Snelli park, Hipodroomi jalgpalliväljak jm.

Treeningud olid eelkõige suunatud algajatele, kes soovisid erinevatest spordiharrastustest rohkem teada saada, ning sobilikud osalejatele, kel vanust vähemalt 16. Treeningud olid suunatud eelkõige vanuserühmale 16-26 eluaastat, kuid osalejate hulgas oli ka pisut vanemaid.

Noored said suve jooksul osaleda treeningutes, nagu: ringtreening, üldfüüsiline aeroobne treening, Nike training club, funktsionaalne rühitreening, ultimate frisbee treening, jalgpalli- ja korvpalli-, jooksu- ja ujumistreening.

Treeningute sarja lõpus loositi osalejate vahel välja mitmeid auhindu, mida olid välja pannud spordiklubid, mitmed Tallinna restoranid ja kohvikud. Peaauhinna loosimises, milleks oli 300-eurone kinkekaart Hawaii Expressist, osalesid need noored, kes käisid treeningutes 10-12 korda.

Kehtiva Rahvastiku tervise arengukava üheks tegevusvaldkonnaks on tervislik eluviis, mille üheks prioriteetseks tegevusssuunaks on lastele ja noortele tervist toetava keskkonna loomine kaitsvate tegurite mõju suurendamise kaudu. Kuna omavalitsuse tasandil on ühe soovitusliku meetmena välja toodud inimeste vaba aja veetmise võimaluste loomine, mis soodustaksid just kehalist aktiivsust, siis on sellised sündmused, mis pakuvad võimaluse tasuta erinevaid spordialasid proovida ja tõstavad laste ja noorte teadlikkust tervislikust eluviisist, noorsootöös väga vajalikud. Pop-up-treeningud ja sellega sarnased sündmused pakuvad noortele võimalust koos kokku tulla ning mitteformaalses õhkkonnas enda võimetele vastavalt teha läbi erinevaid harjutusi ning leida enda jaoks just sobiv viis, kuidas igapäevaselt liikuvamaks muutuda, edendades ja hoides seeläbi enda tervist. See on ka hea võimalus juba neile noortele, kes on piisavalt aktiivsed, kutsuda kaasa oma vähemaktiivsed sõbrad.

Pop-up-treeningute Facebooki sündmuse lehel planeeris treeningutel osaleda u. 1500 inimest ning 100 inimest pani osalemise kohta „võib-olla“. Selline huvi tekkis sotsiaalmeedias vaid paari päevaga, mis näitab selgelt, et selliseid tasuta ning veidi teistmoodi sündmused tõmbavad suurt tähelepanu ning selliseid sportimisvõimalusi  on noortele vaja. Seetõttu pidime ka kiiresti esialgse plaani ümber tegema ning kaasama nii mitmessegi treeningusse lisatreenereid, et paralleelselt läbi viia mitut treeningut.

Kokku osales treeningutel suve jooksul vähemalt 156 erinevat inimest. Kokku osaleti 13 treeningul vähemalt 337 korral. (Kuna kõik osalejad ei pannud end alati kirja, kuna registreerimine oli vabatahtlik, siis olid need arvud tegelikkuses igal treeningul suuremad).

Pop-up-treeningute tagasisidest (32 vastajat) ilmnes, et treeningud olid inimesi pannud rohkem teadlikumalt treenima ning seadma isiklikke eesmärke treenimisega seoses. Lisaks sellele innustasid treeningud osalejaid regulaarsemalt treenima. Veel ilmnes tagasisidest, et osalejad sooviksid kindlasti, et selline treeningutesari jätkuks järgmisel aastal ning et sinna oleks juurde lisatud ka loenguid või mõnel muul moel infot tervislikuma ja tasakaalustatud toitumise ja treenimise kohta. Kõige rohkem meeldisid osalejatele just need treeningud, mis olid mängulisemad ja kus sai koos meeskonnaga mängida (nt ultimate frisbee treening, jalgpall jms).

 

Tegemist on uudse ideega, mis leidis noorte hulgas palju positiivset vastukaja. Osalejate tagasiside põhjal võib öelda, et tänu sarjale said paljud noored teadlikumaks iseseisvast treenimisest ja võimalustest, kuidas aktiivselt ja sealjuures tasuta oma vaba aega sisustada.  Sarja näol oli tegemist väga hästi korda läinud projektiga, mis oli suuantud just 16-26aastaste noortele, kelleni sageli noorsootöö tegevustega ei jõuta.

[/collapse] [collapse][title]12. Seikluslik perepäev Palukülas[/title]

Aeg: 23. august 2015 a.
Korraldaja: Kodutütred, Noorkotkad

Esitamise põhjus on lihtne - tänapäeva aina kiiremini kulgevas tempos on raske aega maha võtta ja nautida perega koos olemist, rääkimata siis sellest, et minnakse koos kuhugi ja tehakse midagi. Emad, isad käivad tööl, õhtuti on omal huvid - hobid ja nii see aeg lendab eemal lastest. Perepäev oli tänuväärne üritus, kuhu tulidki pered - emad isad lastega. Sai rajal juttu ajada, lastega muljeid vahetada, näha oma laste võimekust asju ise teha ja mõelda - sellega me argipäeval vaevalt kokku puutume. Rada oli piisavalt pikk ja mugav, palju erinevaid tegevusi. Kõik oli fantastiline, isegi ilmataat soosis üritust! Ma väga loodan, et selliseid üritusi tehakse igal aastal.
Väga tore algatus perepäevana. Palju erinevaid kohalikke tegijaid, vabaühendusi. Pälvis osavõtjate poolt väga positiivset tagasisidet.
Läbimõeldud üritus. Tegevust kõigile.

 

Esitamise põhjus on lihtne - tänapäeva aina kiiremini kulgevas tempos on raske aega maha võtta ja nautida perega koos olemist, rääkimata siis sellest, et minnakse koos kuhugi ja tehakse midagi. Emad, isad käivad tööl, õhtuti on omal huvid - hobid ja nii see aeg lendab eemal lastest. Perepäev oli tänuväärne üritus, kuhu tulidki pered - emad isad lastega. Sai rajal juttu ajada, lastega muljeid vahetada, näha oma laste võimekust asju ise teha ja mõelda - sellega me argipäeval vaevalt kokku puutume. Rada oli piisavalt pikk ja mugav, palju erinevaid tegevusi. Kõik oli fantastiline, isegi ilmataat soosis üritust! Ma väga loodan, et selliseid üritusi tehakse igal aastal.

Väga tore algatus perepäevana. Palju erinevaid kohalikke tegijaid, vabaühendusi. Pälvis osavõtjate poolt väga positiivset tagasisidet.

Läbimõeldud üritus. Tegevust kõigile.

[/collapse] [collapse][title]13. Imiteerimiskonkurss Noored Tähed 2015[/title]

Aeg: 2. aprill 2015 a.
Korraldaja: Nõmme Õpilasesinduste Liit

 

Esitamise põhjus on lihtne - tänapäeva aina kiiremini kulgevas tempos on raske aega maha võtta ja nautida perega koos olemist, rääkimata siis sellest, et minnakse koos kuhugi ja tehakse midagi. Emad, isad käivad tööl, õhtuti on omal huvid - hobid ja nii see aeg lendab eemal lastest. Perepäev oli tänuväärne üritus, kuhu tulidki pered - emad isad lastega. Sai rajal juttu ajada, lastega muljeid vahetada, näha oma laste võimekust asju ise teha ja mõelda - sellega me argipäeval vaevalt kokku puutume. Rada oli piisavalt pikk ja mugav, palju erinevaid tegevusi. Kõik oli fantastiline, isegi ilmataat soosis üritust! Ma väga loodan, et selliseid üritusi tehakse igal aastal.
Väga tore algatus perepäevana. Palju erinevaid kohalikke tegijaid, vabaühendusi. Pälvis osavõtjate poolt väga positiivset tagasisidet.
Läbimõeldud üritus. Tegevust kõigile.

 

Imiteerimiskonkurss Noored Tähed 2015 ürituse eesmärgiks oli loovuse, kunstilembuse, ettevõtlikkuse ning tegutsemis- ja esinemisjulguse edendamine noortes. Noorte aktiivne kaasamine ühiskonnaellu neile huvipakkuval viisil ning seeläbi omalgatus- ja koostöövõime arendamine. Ühise eesmärgi nimel töötamine arendas nii korraldusmeeskonna kui ka võistlusel osalenud gruppide omaalgatus- ja koostöövõimet ning pakkus võimalust eneseteostuseks. Antud eesmärgid on suures osas seotud ka noortevaldkonna arengukava 2014-2020 üldeesmärgiga „Noortel on avarad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, mis toetab sidusa ja loova ühiskonna kujunemist“ ning  meede 1-ga, milleks on võimaluste suurendamine noorte loovuse arendamiseks, omalgatuseks ja ühistegevuseks.

Nõmme Õpilasesinduste Liidu korraldatud üritus imiteerimiskonkurss Noored Tähed tähendab seda, et grupp noori paneb pead kokku ja mõtleb välja mõne kuulsa laulja või bändi imiteerimiskava. Kellel on kõige vingemad kostüümid, tantsuliigutused ja jäljendamisoksused saab vääriliselt tunnustatud. Ürituselt ei puudu ka särav žürii. Lisaks sellele, et grupid, kes lavale astuvad, saavad esinemiskogemuse võrra rikkamaks, saavad ka NÕELa liikmed sündmust organiseerides erinevates valdkondades juurde kogemusi, mis edaspidises elus palju kasu toovad. Suuresti on antud ürituse populaarsus tingitud sellest, et ürituse korraldavad algusest lõpuni noored ise.

Nõmme Õpilasesinduste Liit ehk NÕEL on organisatsioon, mis koondab endasse kõikide Nõmme koolide õpilasesindused. Nõmme koolide õpilastest on meie aktiivkonnas liikmeid umbes 30. Need noored panustavad igapäevaselt Nõmme noorte ellu ja noorsootöö arendusse piirkonnas. Lisaks leiab organisatsiooni aktiivkonnast veel Nõmme põhikoolide vilistlasi, kes on läinud mujale gümnaasiumisse õppima, kuid soovivad siiski NÕELa töösse panustada – organisatsioon on nagu ühtne perekond. Koos aktiivkonnaga korraldatakse aastaringselt erinevaid üritusi ja tegevusi. Imiteerimiskonkurss Noored Tähed on neist kõige suurem ning on omamoodi saanud liidu tunnuseks. Sel aastal toimus üritus juba kuuendat korda ning on noorte jaoks üks suuremaid ja oodatumaid üritusi Nõmme linnaosas, kuid üritus areneb ja läbib innovaatilise uuenduskuuri igal aastal vastavalt noorte endi soovidele.

Tänapäeva noortel puudub motivatsioon ja omaalgatusvõime ning liialt ollakse kinni oma nutiseadmetes ja puudub elav kontakt väljaspool kooli. Üha enam noorte üritusi toimub vaid noortekeskuste või koolide siseselt ning on tihti noorte passiivsuse tõttu huvijuhtide või noorsootöötajate poolt korraldatud. Noored kapselduvad üha enam ainult oma tutvusringkonda ning tuttavasse ja mugavasse tegevusse. Imiteerimiskonkurss „Noored Tähed 2015“ on aga korraldatud algusest lõpuni noorelt noorele meetodil, mis tähendab seda, et ürituse planeerimisse ja läbiviimisse pole kaasatud otseselt ühtegi õpetajat, huvijuhti ega muud spetsialisti vaid on algusest lõpuni noorte enda korraldatud ning selletõttu soovivadki paljud noored sellel üritusel osaleda nii võistlejana kui ka korraldajatena. Antud üritusega soovitakse noored välja tuua oma mugavustsoonist ja anda neile võimalus ennast väljendada üritusel, mis neile endile tõesti ka huvi pakub. Pakutakse noortele mitmekesisemat vaba aja veetmise võimalust, kuna üritusel on lisaks osavõtjana võimalik kaasa teha ka korraldusmeeskonna töös. Erinevate tegevuste käigus antakse noortele võimalusel saada esinemisjulgust ja oskust ennast väljendada, mille tulemusena areneb nende loovus, kunstilembelisus kui ka omaalgatusvõime, mis on ühtlasi ka noortevaldkonna arengukava 2014-2020 üldeesmärke.

Noored Tähed ürituse idee sai alguse juba kuus aastat tagasi, kuid 2014 aastal katsetati esmakordselt suuremaid heli-, valgus- ja videotehnikat ning nii osalejate kui ka pealtvaatajate poolt sai see palju positiivset vastukaja. Osalejate tungival soovil hakati kohe peale üritust uurima, et kust saada parimaid tehnikavõimalusi ning samuti lisarahastus võimalusi ning see ka leiti. 2015 aastal toimus üritus juba professionaalse tehnika ja koolitatud korraldusmeeskonnaga. Osalejate ja võistlejate arv on aastate jooksul kasvanud 20lt paarisajani ning 2015 aastal juba rekordiliselt kuni 500ni ning huvi ürituse vastu aina kasvab. Samuti toimus kohapeal SMS-hääletus ja otseülekande, mida vaatasid kodudes umbes 50 inimest, mis suurendas pealtvaatajate hulka veelgi. Kindlasti suurendas osalejate arvu ka see, et erinevates koolides toimusid eelvoorud, mis tagas ka ürituse kvaliteedi. Kogu üritusest tuli välja ka DVD plaat ning järele vaadatav ka internetist. 

Esimestel aastatel oodati üritusele vaid Nõmme linnaosa õpilasi, kui alates 2015 aastast on üritus avatud kõikidele Tallinna õpilastele.

Praegused noored on tehnika alal üha enam arenenud ja selletõttu pakutakse noortele võimalust esineda professionaalse heli-, valgus- ja videotehnikaga, mis muudabki selle ürituse noorte jaoks atraktiivseks. Samuti on see Tallinnas ainuke sellisel tasemel tehnikakasutusega konkurss ning selletõttu noorte seas väga populaarne. Korduvalt on nii žürii liikmed kui ka osalejad võrrelnud üritust noorte Eurovisiooniga. 

Esmakordselt olid kaasatud üritusele ka riskigrupi noored, et tagada võimalusel kõigile noortele. Sooviti pakkuda neile oma tegevusega julgust ja eduelamust ning kohandati nende erinemise tingimusi vastavalt osalejate eripärale, et näidata üles sallivust ja empaatilisust üksteise suhtes. Samuti oli võimalus segagruppe kokku panna noortekeskustel, kus tihti käivadki erinevate koolide noored, kes tihti kooli grupiga ei julge ühineda. Korraldusmeeskonna liikmed said endale väga hea kogemuse ürituse korraldamisest ning paranes tegutsemisjulgus ja koostöövõime.

Meediakajastusi:

Ürituse info: http://noel.ee/noored-tahed-2015-2/

Videojäädvustus: https://vimeo.com/144149940

Pildid:https://www.facebook.com/media/set/set=a.956140294425831.1073741845.118162654890270&type=3

Hooandja projekt: http://www.hooandja.ee/projekt/imiteerimiskonkurss-noored-tahed-2015

Pressiteade: http://noortehaal.delfi.ee/news/ajaviide/noored-tahed-tuleb-taas?id=71110751

[/collapse] 
Eesti Noorsootöö Keskus
Sisselogimine
Liitu uudiskirjaga

Previous issues

Uudiskirja arhiiv