Kohalikud omavalitsused pidid 1. septembriks Eesti Noorsootöö Keskusele esitama tegevuskava, mis saab aluseks huviharidusele ja -tegevusele mõeldud täiendava riigipoolse toetuse kasutamisel. Ehkki tähtajaks pärale jõudnud plaanid lubavad ennustada valdkonnas arenguhüpet, jäävad paljud noored praeguse seisuga uutest võimalustest ilma.


Ühtekokku laekus 1. septembri seisuga ENTK-sse 188 kava ning neis omavalitsustes saab noorte huvitegevuse ja -hariduse kättesaadavamaks muutmise toetamiseks mõeldud ligi 6 miljonist eurot kasutama hakata. 25 omavalitsust jättis kava esitamata, mis tähendab, et nad ei tohi lisaressurssi noorte võimaluste parandamiseks veel tarvitada.

Eesti Noorsootöö Keskuse (ENTK) direktori Edgar Schlümmeri sõnul on kõik kava esitanud omavalitsused teinud ära märkimisväärse töö, sest tegevuste planeerimisele on eelnenud senitehtu ning piirkonna noorsootöö kitsaskohtade ja vajaduste analüüs, millesse on kaasatud suur hulk partnereid ning ka noored ise.

"Oleme teinud omavalitsustega väga tihedat koostööd selle nimel, et noorte võimalused noorsootöös osalemiseks paraneksid," ütles Schlümmer. "Kohalikud omavalitsused mõistavad üha enam, et oma noorte arendamisse ja neile võimaluste loomisesse investeerimine on oluline, sest just sellest sõltub noorte valmisolek oma elu kodukohaga siduda ja kogukonna arengusse panustada."

Schlümmer avaldas lootust, et omavalitsused, kes tähtajaks kava esitamata jätsid, tegid seda selleks, et oma tegevused veelgi paremini läbi mõelda ja partneritega kokkulepped saavutada.

"KOV-id, kelle kava reedel meieni ei jõudnud, ei saa toetust kasutada enne, kui neil on olemas kehtiv plaan. Usume, et peagi jõuavad needki otsused meieni, et kõik noored üle Eesti saaksid planeeritud huvitegevustest reaalselt osa," lausus Schlümmer.

Täiendava toetuse abil tekivad noortele uued huviringid ja muud tegevused, kaasatakse seni vähem kaasatud noori (sh erivajadustega noori), võetakse appi uusi tehnoloogilisi lahendusi ning väärtustatakse senisest enam noorsootöötajate rolli ja panust.

Näiteks luuakse Narva-Jõesuus rekonstrueeritava sadama lähedusse purjespordikool, Toris alustatakse hobutundidega, Narva linnas avatakse erivajadustega noortele tantsustuudio, Võrus käivitatakse puidutehnoloogiaring ning Tartus korraldatakse koolitusi juhendajate pädevuse tõstmiseks hariduslike erivajadustega laste kaasamiseks huvitegevusse ja- haridusse.

Mitmed liituvad omavalitsused arvestasid soovitusega mõelda, kuidas uues olukorras noorsootööd kui üht kohaliku tasandi võtmeteenust pakkuda ühiselt ja terve piirkonna noorte vajadusi arvestades ning esitasid plaani ühineva omavalitsuse perspektiivist mitmeks aastaks.

"Eesti Noorsootöö Keskuse jaoks ei lõppe aga töö tegevuskavade esitamisega, vaid oleme omavalitsustele jätkuvalt toeks ja nõuandjaks, et plaanid saaks ka ellu viidud ning haldusreformi lõppedes oleksid KOVid veelgi rohkem ühistööle suunatud," lisas Schlümmer.

Eesti Noorsootöö Keskus pakkus omavalitsustele tuge kava koostamisel, nõustas toetuse kasutamise planeerimist ja jälgis, et tegevuskavad vastaksid seaduses toodud kriteeriumitele. Ülevaade, millised omavalitsused kava esitasid, on kättesaadav ENTK kodulehel.

Riigi täiendava toetuse eesmärk on suurendada noorte osalust huvihariduses ja huvitegevuses igas Eesti piirkonnas, vähendades erinevusi valdade ja linnade suutlikkuse vahel pakkuda noortele huvihariduses ja huvitegevuses osalemise võimalusi. Toetussüsteem suurendab tasuta noorsootöö kättesaadavust, mis tähendab, et majanduslikel põhjustel huviharidusest ja huvitegevusest kõrvalejäänud noorte arv väheneb.

2017. a riigieelarveseaduses on huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks toetamiseks ette nähtud ligi 6 miljonit eurot ning riigi eelarvestrateegias 2017-2020 alates 2018. aastast ligi 15 miljonit eurot aastas. Toetuse eesmärk on teha huviharidus ja huvitegevus vähemalt 7-19-aastastele noortele paremini kättesaadavaks ning pakkuda mitmekesisemaid osalusvõimalusi.

Liida sisu
Eesti Noorsootöö Keskus
Sisselogimine
Liitu uudiskirjaga

Previous issues

Uudiskirja arhiiv