Paide avatud noortekeskus kannab tänavu auväärset tiitlit “Aasta noortekeskus”. Samuti korraldasid just nemad aasta sündmuse tiitli pälvinud noortepäeva. Noortele armastatud kohaks, organisatsioonidele hinnatud partneriks ning teistele noortekeskustele eeskujuks saamise valem koosneb kolmest tähest – jah.

PANKi juhataja Margit Udam kõneleb oma tööst põlevate silmadega. Positiivne, heatahtlik ja aus. Muster noorsootöötaja, nagu ka kolleeg Riin Luks ja teised keskuse töötajad. Nende jaoks ei ole eitus vastus ega lahendus.

“Kui mõnel noorel, meie töötajal või partneril tekib mingi mõte, siis mõtleme alati, kuidas me saaksime selle ellu viia. Ja enamasti viime ka,” rääkis Udam.

“Paljudelt noortekeskustelt või ka noortelt kuuleb, et meid ei võeta kuulda ega arvestata meie soovidega. Ise peab tegutsema!” põrutas Luks takka.

Aastate jooksul on Paides tehtud küll ja veel. Võib-olla isegi rohkem. Mõni asi sünnib kiiremini, mõnega läheb kauem. Näiteks kaks aastat tagasi noortekeskuse hoovis avatud rulapargini jõudmiseks kulus 15 aastat. Noored panid lõpuks ise projekti kokku, ise joonestasid, ise korraldasid esimese võistluse.

Järvamaal pole sündmust, kus PANK kaasa ei lööks

7 aastat tagasi koliti väikeset puumajast ühte majja avaratesse ruumidesse, kus ees ootasid juba raamatukogu ja huvikeskus. Ehk igati loogiline asukoht. Tänu aktiivsele osalemisele, kaasamisele ja kaasamõtlemisele jõutud seisu, kus ühtki suuremat sündmust Paides, õigupoolest tervel Järvamaal ei korraldata PANKi abita. 

“Peame enda suureks saavutuseks, et siinsed inimesed mõistavad igal tasandil, et noorsootöö ei ole mingi tilulilu, vaid tõsiseltvõetav, mitte ainult noori, vaid tervet piirkonda arendav tulevikku vaatav tegevus,” kinnitas Luks.

Suhete loomise ja arendamisega on PANK tegelenud aastaid. Usaldusväärsus on pika töö vili. Olgu sündmuseks lauatennise mängimine koos eakate päevakeskuste külastajatega, arvamusfestivali või spordivõistluste korraldamine või mis iganes muu suurem üritus, võib kindel olla, et PANK on sellega kuidagi seotud.

“Valiku, kus osaleda, teeme eeskätt selle järgi, kas ja kuidas see noori paelub. Räägime kõik võimalused koos nendega eelnevalt läbi ja kui see neid kõnetab, lööme kaasa,” kirjeldas Udam otsustusprotsessi.

Noortega läbirääkimine ja nende kaasamine on PANKi igapäev. Keskus on aktiivne projektide kirjutaja ja läbiviija, kuid jällegi, võtmeotsustajaks on enamasti noored. Kas tuleb keegi konkreetse ideega lagedale, jõutakse selleni arutelude käigus või on keegi juba varem poetanud mingi soovi. Võimalusi on mitu, kuid lisaks ajugümnastikale saavad noored enamasti võimaluse suuremal või vähemal määral ka teostuse juures osaleda.

Palju positiivseid projekte

“Tunneme oma noori väga hästi ja teame, mis neile huvi pakub. Kui mingi võimalus tekib, julgustame neid sellest kinni hakkama ja ise ära tegema. Mitte ainult üksi, vaid ka teisi sarnaste huvidega noori kaasama,” märkis Luks. “Mõne projekti viivad noored algusest lõpuni ise läbi, enamikel puhkudel on tarvis noorsootöötajate tuge. Näiteks kas või vormistamise või nõuete täitmise osas.”

Projekte on PANKil aastate jooksul kogunenud palju. Viimastest näiteks Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) toetuste programmi “Riskilapsed ja –noored” kaudu rahastatud “Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste” ja “Murdepunkt”. Samuti Erasmus+ projektid või ESF-vahenditest ellu viidav “Noorte Tugila” ja “Nopi Üles”, kus PANK on üks partner paljudest.

“Kõik projektid toetavad meie põhitegevust, kuid lähenevad mõnele probleemile või küsimusele laiemalt või põhjalikumalt, kui see on võimalik igapäevatöös. Väga oluline on rahvusvaheline tegevus, sest see võimaldab avardada noorte maailmapilti kas seda ise vahetult kogedes või mujalt Euroopast siia tulnud vabatahtlikega suheldes,” rääkis Udam uhkusenoot hääles.

PANK on kohalike noorte seas tuntud ja armastatud koht. Et kõik kenasti ära mahuks ja samas koolikohustused täidetud oleks, on noortekeskuses reegel, mille järgi kella 18.00ni on kuni 13aastaste, seejärel aga sellest vanemate aeg. Selliselt on tööd korraldatud aastaid ning tava sündis ühest küljest tulles vastu nooremate lapsevanemate soovidele oma lapsi õhtul ka kodus näha ning teisest sellest, et ka vanematel noortel oleks võimalus noortekeskusest rõõmu tunda.

“Esimesed noored tulevad siia juba pärast kella 13, kuid enamasti kuni 13aastased siin koolitükke ei tee, vaid kasutavad siinseid võimalusi erinevateks organiseeritud või organiseerimata tegevusteks. Vanemad noored võivad loomulikult tulla ka varem, kuid kuna nemad tahavad rohkem tegeleda ka koolitööga, siis oleme reegli nii paika seadnud ja kõik on sellega ka rahul,” tutvustas Luks keskuse sisekorda.

Külastajate puuduse üle PANK kindlasti kurta ei saa, sest heas koostöös koolidega käiakse end igal aastal mitu korda tutvustamas ja koolist tullakse gruppide kaupa ka tutvuma. Kõige intensiivsem administratiivne ja keskuse tegevuste planeerimisele suunatud töö käib noorsootöötajatel ennelõunal. PANK koordineerib ka Paide noortevolikogu tööd, olles nõustajaks ja kaasamõtlejaks. 

Liida sisu
Eesti Noorsootöö Keskus
Sisselogimine
Liitu uudiskirjaga

Previous issues

Uudiskirja arhiiv