| Noorsootöö rahastamispõhimõtted | ||
Noorsootööd rahastatakse peamiselt viiest allikast:
1. Vanemate ja noorte endi poolt
Kasulik on teada, et koolitusloaga huvialakoolide, huvialakeskuste ja üldhariduskoolide ringide osavõtumaksud on tulumaksuvabad. Noorteühingute ja noortekeskuste valdav osa tegevusi on kas tasuta või minimaalse tasu eest; kõigi võimaluste kasutamiseks tuleb tavaliselt tasuda noorteühingu liikmemaks või noortekeskuse aastamaks.
2. Kohalike omavalitsuste eelarvest
Noorsootöö rahastamine kohaliku omavalitsuse eelarvest toimub vastavalt linna või valla arengukavas kinnitatud tähtsamatele suundadele ning nendega seotud ülesannetele ja tegevustele. Peamiselt sisaldavad need kohalike noorteprogrammide ja projektide, nagu noortelaagrid, spordivõistlused, koolide huvitegevus, rahastamist ja noorteühingute toetamist. Selleks viiakse läbi projektikonkursse ja/või sõlmitakse leping konkreetse tegevuse elluviijaga. Kohalik omavalitsus on sageli ka huvikoolide (muusika-, spordi-, kunsti, loodus- jm koolid) ning noortekeskuste ülalpidaja, rahastades nii hoonete haldus- ja personalikulusid kui ka noorte osalemist nende tegevustes.
Kohalike omavalitsuste võimaluste uurimiseks võib ühendust võtta otse kohaliku omavalitsusega.
3. Riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve osana
Riigieelarvest rahastatakse tegevusi, millega taotletakse laiemat üleriigilist mõju noorsootöös. Osa neist vahenditest liigub maavalitsuste kaudu, näiteks toetused alaealiste komisjonidele, noorte info- ja nõustamiskeskustele ning avatud noortekeskustele. Otserahastust saavad aastatoetusena noorteühingud, mille tegevus hinnatakse kvaliteetseks ja millel on 5 maakonnas kokku vähemalt 500 liiget ning noorsootöö ühingud, mis esindavad suuremaid valdkondlikke huvigruppe. Väiksemaid algatusi ja projekte rahastatakse Hasartmängumaksu Nõukogu projektikonkursside kaudu. Euroopa Liidu vahendite abil viiakse ellu programme Euroopa Noored ning Noorsootöö kvaliteedi arendamine ning ehitatakse ja renoveeritakse huvikoole, teavitamis- ja nõustamiskeskusi ning noortekeskusi.
4. Fondidest ja erinevatest programmidest
Häid algatusi toetatakse ka muude selleks eraldi loodud asutuste ja fondide poolt.
5. Erasektorist
Paljud algatused on saanud teoks ka erasektori projektikonkursside abil. Kõigil konkurssidel on enamasti väga konkreetne eesmärk ja teema ning palju taotlejaid, mistõttu on määrav idee originaalsus ja põhjalik läbimõeldus ning kirjeldamine.
