| Noortepoliitika toimealad | ||
Peamised noortepoliitika toimealad ehk valdkonnad, kus tehakse noortele suunatud ja noorte elu puudutavaid otsuseid, on noorsootöö, haridus, tööhõive, tervis, kultuur, sotsiaal-poliitika, keskkond, riigikaitse, perepoliitika jt.
Noorsootöö kui noortepoliitika põhimõtteid ja väärtushinnanguid kujundav valdkond on noortele arendavaks tegevuseks tingimuste loomine, mis võimaldab neil oma vaba tahte alusel tegutseda väljaspool perekonda, tasemeõpet ja tööd.
Hariduspoliitika eesmärk on anda formaalhariduslikud põhiteadmised, kutse- ja sotsiaalsed oskused ning valmistada noori ette ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks ja ühiskonnas hakkamasaamiseks.
Tööhõivepoliitika eesmärk on noorte tööga hõivatuse suurendamine sotsiaalsete ja professionaalsete oskuste tõstmise teel. Tööturg määratleb paljuski noore hariduslikud vajadused ning tööturul stabiilse positsiooni omandamine on olulisim etapp noore iseseisvumisel.
Tervisepoliitika lähtub noorte tervise edendamisest ning ennast ja teisi kahjustava käitumise ennetamisest. Tervise-poliitika aluseks on rahvastikupoliitika alused, vaimse tervise poliitika alusdokument ning HIV/AIDSi ja narkomaania ennetamise riiklikud strateegiad.
Kultuuripoliitika olulisimaid eesmärke on noorte kultuuri-kandjate kujundamine. Noortepoliitika toimib üldises kultuuri-ruumis. Kultuuridevaheline õppimine on muutunud uueks väljakutseks ja võimaluseks noorte mitteformaalse hariduse teel.
Sotsiaalpoliitika missioon on tagada võrdsed võimalused inimväärseks eluks. Eesmärgiks noortevaldkonnas on noorte ja laste arengukeskkonna parandamine ja õiguste kaitsmine. Oluliseks teemaks on kujunemas ka noorte iseseisvumise toetamine.
Perepoliitika eesmärk on noortele parima võimaliku elukvaliteedi ja turvalise elukeskkonna tagamine, sh arvestades olukorraga, kui noor on lapsevanem. Perepoliitika ülesandeks on laste ja lastega perede elukvaliteedi parandamine, pere- ja tööelu ühitamise toetamine ning laste kasvatamise väärtustamine. Perepoliitikat reguleerivad laste- ja perepoliitika kontseptsioon, perekonnaseadus, lastekaitse seadus.
Kuriteoennetuspoliitika noortele suunatud meetmete sihiks on turvalisus noorte elukeskkonnas, st noorte turvalisuse kaitsmine olustikuliste ja situatsiooniliste ohutegurite vähendamise või kõrvaldamise kaudu ning noorte toime pandavate õigusrikkumiste ennetamine.
Kriminaalpoliitika elluviimisel lähtutakse kriminaal-poliitika arengusuundadest aastani 2010.
Keskkonna valdkond hõlmab tegevust, mis on suunatud noorte keskkonnateadlikkuse tõstmisele ning säästva ja jätkusuutliku arengu põhimõtete omandamisele. Keskkonnahariduses on oluline osa mitteformaalsel õppimisel.
Riigikaitse valdkond hõlmab tegevust, mis on suunatud noorte isamaalise kasvatuse edendamisele ja riigi julgeoleku tagamisele.
