Kohalikud omavalitsused ja maavalitsused on noortele kõige lähemal asuvad osalemise tasandid, seega omavad need suurt rolli noorte osaluse edendamisel. Noori kaasates tagavad võimud olukorra, kus noored mitte ainult kuulevad ja õpivad demokraatia ja kodanikuks olemise olemust, vaid neil on reaalne võimalus tunda ennast ühiskonna täisväärtusliku liikmena. Väga oluline on noorte võimalus mõjutada ning kujundada otsuseid just noorena, mitte tulevikus, täiskasvanuna.

Noorte osaluse edendamiseks maakondlikul tasandil on Eestis maavalitsuste juurde alates 2006. aastast  loodud maakondlikud noorte osaluskogud – maakondlikud noortekogud. Noortekogude loomise kohustus maavalitsuste juurde tuleneb Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Siseministeeriumi vahel 20. detsembril 2005. a. sõlmitud koostöölepingus nr 10-19/1027 sätestatust.

Maakondlikel noortekogudel puudub üldjuhul juriidiline staatus ning nende koosseisu on valitud või delegeeritud noored. Noortekogu eesmärgiks on võimaldada noortel osaleda otsustusprotsessides ning kaitsta enda huvisid neid puudutavates valdkondades maakondlikul tasandil.

Noortekogu peab tagama noortele võimaluse rääkida kaasa otsustusprotsessides ning olla rohkem kaasatud otsuste tegemisse, mis puudutavad noorte elu, omada võrdseid võimalusi ning aktiivsemalt osaleda ühiskonnas ja ühiskondlikus elus. Noortekogu peab olema sidevahend noorte, maavalitsuse ja omavalitsuste vahel.

Noortekogu eesmärkide saavutamiseks on oluline, et selle esindajad oleks kaasatud võimalikult paljudesse aruteludesse ning eelkõige otsustamisse sellistes valdkondades nagu maakonna üldareng (regionaalne areng), ühiskondlik transport, keskkond, noortepoliitika, haridus, noorsootöö, kuriteoennetus jne.

Vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Siseministeeriumi vahel 20. detsembril 2005. a. sõlmitud koostöölepingule nr 10-19/1027 koordineerivad maakondlike noortekogude tegevust maavalitsused. Maavalitsuste ülesandeks on ka regulaarse ülevaate koostamine noorte osalusvõimalustest ja nende arendamiseks vajalike arengute analüüsimine.

Maakondlikud noortekogud tegutsevad 2008. a. aprillis 14 maakonna territooriumil. Erandiks on Rapla maakonna noortekogu mille tegevus on ajutiselt peatunud ning käivitatakse uuesti 2008. aasta sügisel.

2008. aasta aprilli seisuga on maakondlikes noortekogudes liikmeid 221. Nendest 71% on naised ning 65% mitteorganiseerunud noored. 94% noortekogude liikmetest on õppivad noored.

Eesti Noorsootöö Keskusele  esitatud aruannete põhjal 2009. aasta kevadel koostatud ülevaade maakondlikest osaluskogudest 2008. aastal (doc.)

Detailsema ülevaate maakondlike noorte osaluskogude kohta Eestis annab Eesti Noorsootöö Keskuse poolt 2008. aasta aprillis koostatud ülevaade „Maakondlikud noorte osaluskogud Eestis“.